Karise loobumine tekitas Tartu Ülikoolis segaduse

Tartu Ülikooli seanti esimene kogunemine jaanuaris. Pildil rektor Alar Karis.

FOTO: Sille Annuk

Alar Karise üllatav loobumine taas Tartu Ülikooli rektoriks kandideerimast annab valimistele sootuks teistsuguse pinge – tõenäoliselt kandideerivad loodusteadlased Toivo ­Maimets  ja Mart Ustav, aga ka humanitaarid näevad muutunud olukorras oma võimalust.


Maimetsa ja Ustavi võimalik toetajaskond kattub aga suurel määral ja see võib mõlemat kandidaati 31. mail toimuvatel rektorivalimistel nõrgestada. Maimetsa miinuseks valimistel võib kujuneda tema kuulumine poliitilisse erakonda ehk Isamaa ja Res Publica Liitu, plussiks on aga tema diplomaatilised võimed.

Mart Ustavit iseloomustatakse akadeemilistes ringkondades aga üsna otsekohese mehena ja otsekohesus ei pruugi selles ametis alati kasuks tulla.

Igal juhul ei välistanud kumbki kandidaat eile rektoriks kandideerimist. «Usun, et mul on üsna selge, mida siin ülikoolis tuleks järgmise viie aasta jooksul teha,» ütles praegune TÜ molekulaar- ja rakubioloogiainstituudi direktor Toivo Maimets. «Aga ega inimene ei saa ennast ise esitada rektorikandidaadiks ja ainus seni esitatud rektorikandidaat Karis loobus.»

Niisiis vaatab Maimets õunte ehk toetajate pealt, kas kandideerida või mitte. «Aga aega on veel küll, ja ma arvan, et enne aprilli lõppu pole kandidaatide osas selguse tekkimist oodata.»

Ja mida ütleb akadeemik Mart Ustav, kes oli muide ­Maimetsa esimene juhendaja ülikoolis?

«Kui te küsite, kas ma kavatsen kandideerida Tartu Ülikooli rektoriks, siis vastaksin, et ei kinnita, ei lükka ümber,» lausus ta. «Ma püüan tõepoolest kaardistada neid ülesandeid, mida peaks ette võtma järgmine rektoraat.»

Humanitaaride võimalus

Ustavi ja Maimetsa kattuv valijaskond loob aga võimaluse lüüa läbi humanitaaridel, kes viimastel kordadel on rektorivalimistel põrunud.

Ja seda teab suurepäraselt ka ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang. «Meie jaoks muutus olukord tõepoolest seoses Alar Karise loobumisega,» tunnistas ta. «Ka meil tekkis küsimus, kas ja keda enda hulgast esitada. Aga me ei ole jõudnud oma mõtetega veel kuigi kaugele.»

Langi sõnul eeldaks humanitaaride läbilöömine valimistel head ja tugevat kandidaati. «Sellega on meil hetkel natuke raskusi,» ütles Lang. Tõesti? «Aga keda te pakute?» küsis Lang vastu.

Eelmisel korral kandideerinud Margit Sutrop on kinnitanud Tartu Postimehele, et tal pole huvi uuele katsele minna. «Jälgime mängu, peame läbirääkimisi teiste teaduskondadega ja otsime võib-olla mõnda kolmandat või neljandat kandidaati sinna kõrvale,» lausus Lang.

«Kahest [kandidaadist] on nii või teisiti vähe. Filosoofia- või sotsiaalteaduskonnast võiks ju küll tulla vastukaaluks mõni teistsugune kandidaat. Muidu oleks valida ainult loodusteadlaste vahel, aga valimistel võiks kõlada ka pehmema poole esindaja hääl.»

Langi kinnitusel ei ole rektorivalimisi seni skaalal loodusteadlased versus humanitaarteadlased eriti analüüsitud. «Aga jah – minu arvates on meil olnud viimastel kahtedel valimistel tugevad kandidaadid Birute Klaas-Lang ja Margit Sutrop,» lisas ta.

«Mõlemad on olnud kahjuks naisterahvad – me siin naerame, et on olnud nagu topeltpuudega inimesed, esiteks humanitaarid ja teiseks naised. Nad mõlemad on käinud juba rektorivalimiste kadalipust läbi ja kardan, et seetõttu ei soovi nad uuesti sama teed ette võtta.»

Igal juhul on vesi Langi kinnitusel varasemast palju sogasem. «Nüüd on rektoriamet visatud ikkagi õhku,» lausus ta. «Olgem ausad, ametis oleva rektori vastu oleks suhteliselt raske kandideerida.»

Erinevalt Langist väidab siiski mitu Postimehega vestelnud loodusteadlast, et Karise loobumise põhjuseks võis olla ka kahtlus, et teda ei oleks teist korda rektoriks valitud. Teisalt peavad professorid arusaadavaks Karise soovi pärast kahe ülikooli rektoriks olemist midagi muud teha.

Kas Ustav?

Ka akadeemikust eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul tekitas Karise loobumine uued jõuväljad ja olukorra. Nüüd võib kandideerimisele mõelda mõnigi, kes seda varem ei kaalunud.

«Eks kuluaarides käib sõelumine päris tihedalt, aga usun, et inimesed on õppinud eelmistest valimistest. See, kes teatab enda kandideerimisest esimesena, ei pruugi olla kõige paremas olukorras.» Esimesena kandideerija peab avaldama oma programmist suure osa ja see muudab konkurentide elu märksa lihtsamaks.  

Õigusteaduskonna dekaani Jaan Ginteri kinnitusel võinuks Alar Karise võimalusi saada uuesti valituks kahandada ülikoolis läbi viidud juhtimisreform, mis ei ole professorite seas just kõige populaarsem.

«Karisel oleks siiski olnud arvestatavad šansid võita, ehkki ta ei oleks olnud kindel võitja,» lausus Ginter. «Igal juhul polnud Karise positsioon lootusetu. Aga väga võimalik, et toetus Mart Ustavi kandidatuurile võiks olla oluliselt suurem.»

TÜ eelarve suurem kui Tartul

•    Tartu Ülikooli eelarve oli eelmisel aastal 118,2 miljonit eurot. Võrdluseks: Tartu linna eelarve oli samal ajal 106,3 miljonit eurot.

•    Tartu Ülikoolil on üle 90 hoone, kinnistute bilansiline väärtus oli eelmise aasta lõpus ligi 187 miljonit eurot.

•    Ülikoolil oli eelmise aasta lõpus 18 000 tudengit.

•    Töötajaid oli 3600, neist 1750 õppejõudu ja teadustöötajat ehk akadeemilist personali. Neist olid omakorda 180 professorid.

•    Tartu Ülikool kuulub ainsa Baltikumi ülikoolina kolme protsendi maailma parimate ülikoolide hulka (Times Higher Education Ranking 2011).

•    Kaheksas teadusvaldkonnas on Tartu Ülikool ühe protsendi mõjukaimate institutsioonide hulgas (Thomson Reuters Web of Science).

•    12 Tartu Ülikooli teadlast kuulub ühe protsendi maailma enim tsiteeritud teadlaste hulka (Thomson Reuters Web of Science).

Allikas: Tartu Ülikool

Tagasi üles