TARTU TULEMINE Linnasetornist kujunes linna üks sümbolehitisi

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
A. Le Coqi tootmishooned Tähtveres. Torn ja sellest vasakut kätt asuv keedumaja on kõige vanemad.
A. Le Coqi tootmishooned Tähtveres. Torn ja sellest vasakut kätt asuv keedumaja on kõige vanemad. Foto: Signe Oidekivi

Kui A. Le Coqi muuseumi juhataja Mart Haldma oli oma kabinetis laua katnud rohkem kui sajand vanade dokumentide, piltide ja projektidega – osalt koopiad ja mõnedki originaalid –, juhtis ta tähelepanu ühe arhitekti loomingule. See on Reinhold Guleke, kes on projekteerinud Tartusse mitme tänini säilinud ehitise hulgas tootmishooned Tähtvere mäele.

Haldma sõnul on ta kuulnud arhitektuuriloolastelt, et Guleke on neid punastest tellistest hooneid pidanud oma loomingu tipuks. Need on pandud kirja koguni Baltimaade eriti kultuuriväärtuslike tööstushoonete nimistusse.

Jutt on meie linna üheks sümbolehitiseks kujunenud linnasetornist ja selle juurde kuuluvatest ehitistest. Kultuurimälestiste registris on selle kohta kirjutatud, et õlletehase peakorpuse fassaadide «seinapindu liigendavad rustikaalselt laotud liseenid, astmeliselt laotud simsid, tellissillused akna- ja ukseavade kohal. Peahoonega liitub massiivne kuivatitorn dekoratiivse õhutuskorstnaga».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles