Liisa Pakosta: laste vaimset tervist kaitseb kindlustunne

Liisa Pakosta Foto: Taavi Sepp

Tuttav kurtis just, et tema lapsel on eluisu täitsa läinud. Põhjuseks suvetöö kirjanduses ja matemaatikas, mida laps peab järele vastama augusti lõpus. Augustilõpu järelevastamise õnnestumisest sõltub selle lapse jaoks see, kas ta kukub koolist välja või saab teistega koos järgmises klassis jätkata.

Küsisin, millisel põhjusel lükkas kool järelevastamise augusti lõppu, sest kõigil oleks lihtsam, kui jaanipäevaks oleks sotid selged. Õpetaja läks vist puhkusele ja tuleb sealt augusti lõpus tagasi, oli mureliku ema vastus. Aga kas õpetaja ei võinuks nädala augusti lõpus kauem puhata? Lapse närvide põletamine suvi otsa ei ole ju seda ootamist väärt.

Tunnistan üles, et ka mina olen oma kooliajal suvetööle jäänud. Esimesel korral ei saanud ma kuidagi pihta vältevaheldusele, teisel korral oleks klass jäänud peaaegu lõpetamata seetõttu, et ma ei viitsinud pähe tuupida inglise keele ebaregulaarseid verbe. Ent kohe, kui teised olid läinud väljateenitud suvepuhkusele, istusime esimesel korral eesti keele õpetajaga ja teisel korral inglise keele õpetajaga tubli nädala juunikuu alguses ja viie päeva pärast oli ka mul klass lõpetatud.