Treffneri lõpetanu sai rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil pronksi

Tartu Postimees
Copy
Eesti õpilased pärast 20. rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi lõputseremooniat. Vasakult: Karl-Erik Volberg, Ronja Niine Lõhmuste, Rando Lukk, Orlando Merino.
Eesti õpilased pärast 20. rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi lõputseremooniat. Vasakult: Karl-Erik Volberg, Ronja Niine Lõhmuste, Rando Lukk, Orlando Merino. Foto: Linda Freienthal

Hugo Treffneri gümnaasiumi värske vilistlane Rando Lukk pälvis rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil enam kui 200 õpilase konkurentsis pronksmedali.

Võistlus toimus taas Bulgaarias, kus rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad 2003. aastal alguse sai. Tänavune võistlus leidis aset Bansko linnas ja koosnes tavapäraselt kahest osast: individuaalsest ja võistkondlikust võistlusest. Neist esimeses pandi võistlejad kuue tunni jooksul proovile viie ülesandega. Eesti võistkonna juhendaja Linda Freienthali sõnul tuli tänavu lahendada enamjaolt morfoloogia ja süntaksiga seotut, kuid kirss tordil oli viimane, seitsmerealine numbrisüsteemi mõistatus. Olümpiaadi ajaloo lühim ülesanne osutus aga individuaalvõistluse raskeimaks.

«Lahendajad said kas null punkti või maksimumi,» selgitas Freienthal. Lihtsaimaks hääletati esimene, Guazacapáni šinka keele ülesanne.

Neli tundi kestnud meeskonnaülesandes sukeldusid võistlejad murrinpatha keele sõnaraamatusse. Seda keelt kõneleb üle 2000 kõneleja Austraalias ja üllatuslikult see number kasvab.

«Kõik võistlejad olümpiaadil ütlesid, et ülesannet oli lõbus ja põnev lahendada – sama arvamuse juurde jäid ka meie meeskonna liikmed,» lisas Freienthal.

Guazacapáni šinka keele ülesandes pidi süvenema verbivormidesse. Seda keelt kõneleti Gutemalas, kuid nüüdseks pole alles jäänud ühtki soravat emakeelset, kuna endised kõnelejad läksid üle hispaania keelele. Ülesande keskmine punktisumma oli 11,3. Parima lahenduse auhinnad läksid Austraaliasse, Jaapanisse ja Sloveeniasse.

Apurinani keele ülesandes lahendati grammatikat sellistes morbiidsetes lausetes nagu «herĕkatxi uătary sytu» ehk «naine jõi vere ära». Apurinani keelt kõneleb umbes 2850 apurinanit ligi 9500 hulgast, kes elavad Purusi jõe kaldal Loode-Amazonase regioonis Brasiilias. Ülesande keskmine punktisumma oli 9,7. Parima lahenduse auhind läks Hong Kongi.

Tasandikukrii keele ülesandes ei pääsenud võistlejad samuti põnevatest verbivormidest. Tasandikukriid kõneleb 12 000 inimest Kanadas Saskatchewani provintsi lõunaosas ja Alberta keskosas. Ülesande keskmine punktisumma oli 8,7. Parima lahenduse auhind läks Poola.

Supire ülesandes tutvuti erilise arvusüsteemiga. Ülesande keskmine punktisumma oli 4,7. Parima lahenduse auhinnad läksid Ukrainasse, Bulgaariasse, Hong Kongi ja Hiinasse.

Individuaalsele võistlusele eelnenud vabadel päevadel jõudsid noored lisaks Bansko linnale külastada Pirini rahvusparki ning käia ära Bezbogi mäe tipus ja Dobărsko külas. Võistlustevaheline ekskursioonipäev kulges Eesti delegatsioonil Rila kloostris, mida külastati ka kaheksa aastat tagasi toimunud olümpiaadil.

Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad on gümnaasiumiõpilastele mõeldud keeleteaduse võistlus, kuhu igal aastal kogunevad maailma eri paigust pärit noorte keeleteadlaste võistkonnad, et panna end proovile kõige keerulisemate lingvistikaülesannete lahendamisel. Eelteadmised keeleteadusest ja eri keeltest pole olümpiaadil osalemiseks vajalikud: ka kõige raskemad ülesanded nõuavad vaid loogikat, kannatlikkust ja valmisolekut mõelda loovalt.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles