/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2023/07/25/15479247t1h7393.jpg)
Spordiregistri andmetel harrastas mullu Eestis ligi 23 000 inimest jalgpalli, mis teeb sellest võimlemise järel populaarsuselt teise spordiala. Tartus on jalgpallihuviliste arv läbi aastate püsinud kolme tuhande ligi, aga hüppeliselt on tõusnud rahvaliiga menukus: viimase kolme aastaga on lisandunud kuus võistkonda.
Miks nii paljud õpilased, tudengid ja ka tööl käivad inimesed vabal ajal buutsad jalga tõmbavad? Tartu rahvaliiga klubide esindajad selgitavad.
FC Kummik, loodud 2023
Kummiku meeskonda iseloomustab selle kapten Joonas Vellend kui sõpruskonda. Vanuseti on sats mitmekülgne: pooled on varatäisealised õpilased, teine pool juba kahekümnendates. Viimaste hulgas on radioloog, nutiseadmete tehnik, juuksur ja insener.
Kuidas jõudis enam kui kümneliikmeline sõpruskond rahvaliigasse? «Gümnaasiumi kõrvalt läks paljudel klubijalgpalli mängimine keeruliseks, klubi nõudmised kasvasid ja nii tuligi ühine otsus teha rahvaliiga meeskond,» vastas sügisest gümnaasiumi lõpuklassi alustav Vellend.
/nginx/o/2023/07/25/15479248t1h44b0.jpg)
Ligi pool meeskonda on varem karastunud n-ö eliitliigas. Ka Vellend mängis enne FC Kummiku teket Tartu Helioses, kuni 17. eluaastani. Selles eas tuleb hakata tippjalgpallile mõtlema, tema seda aga ei soovinud. «Mängud toimusid pigem koolitundide ajast ja see oli probleemne,» selgitas Vellend. Ta lisas, et kuna ka treeneritega hakkasid konfliktid tekkima, tuligi ta klubist ära.
Praegu pallib FC Kummik rahvaliiga B-tasandil, kus kolmandas alagrupis ollakse veel võiduta viimasel kohal.
FC Lähte United, loodud 2023
Ka Lähte meeskond on peamiselt sõprade tiim, millele viitab nimigi. «Kuna väärtustame suuresti oma gümnaasiumiaega Lähtel ning kõiki tutvusi, mis me seal lõime, siis oli Lähte United väga jalkapärane nimi, millel on ka meie jaoks tähendus taga,» ütles FC Lähte Unitedi eestvedaja tudeng Kevin Marcus Serojev.
Kui üldiselt mängitakse rahvaliigas lõbu pärast, siis Serojev märkis, et nende eesmärk on klubi üles ehitada. Selleks ka rahvaliiga, kus uue klubi alustamine on hõredama mängugraafiku tõttu lihtsam.
Põhjus, miks alguses kamp võõraid rahvaliigasse jõudis, on ühine huvi hobikorras jalgpalli mängida.
«Rahvaliiga graafik on palju leebem ning see peaks olema harrastuslikum kui liigasüsteem, mis tähendab ka mängijatele väiksemat stressi,» selgitas ta rahvaliiga eelist. Seejuures promob Lähte meeskond oma tegemisi sotsiaalmeedias ning kulude katteks on kehtestatud liikmemaks.
Ühtlasi oli endise Tammeka mängija Serojevi sõnul liikmemaks põhjus, miks ta rahvaliigasse suundus. «Oleme ka uues klubis kuumaksu paika pannud, kuid räägime palju väiksemast summast, mis võimaldab klubi kulud ära katta ning ehk soetada ka uut varustust,» selgitas ta.
Praegu pallib FC Lähte United A-tasandil, kus ühe võiduga ollakse teises alagrupis neljandad.
FC Rahwale, loodud 2022
Meeskonna lugu sai alguse mullu, kümnenda klassi koolitunnis. «Istusin arvuti taga ja sattusin Instagramis rahvaliiga meeskonnale FC Kohvile ja see tundus huvitav asi, mida teha,» meenutas FC Rahwale esindaja Lauri Sarap.
Gümnaasiumi sõpruskond sai tänavu täiendust, kui meeskonda lisandus mitu Tammeka kasvandikku ning tiim kasvas enam kui paarikümneliikmeliseks. «Nüüd on tammekalased meil valdav enamus,» iseloomustas satsi kapten Kaur Vadi.
Ka kapten Vadi on Tammeka taustaga, ta mängis 2004. aasta pundis, kust paljud teisedki FC Rahwale mängijad on üle tulnud. Millest aga mängijate ületulek? «Hakatakse jõudma vanusesse, kus kutsutakse duubelmeeskonda, ja siis reisid kuskile Tallinna, kus saad ehk mängida mõne minuti. Lisaks veel noorteliigad, ja see võib kurnav olla,» vastas Vadi.
Enda otsust põhjendas kapten, et kuna välisliigasse oleks tal olnud juba keeruline pürgida, ei soovinud ta Eesti keskmikus jätkata. Nii otsustaski rahvaliiga kasuks.
Seesugune suhtumine iseloomustabki Sarapi sõnul hästi kogu meeskonda. «Enamik ongi neid, kes on jalgpalli profitasemel ära lõpetanud, aga tahavad edasi mängida,» ütles ta. Praegu pallib FC Rahwale A-tasandil, kus teises alagrupis ollakse kuue punktiga kolmandal kohal.
FC Wolfram, loodud 2021
FC Wolfram sai kapten Hans-Andero Kivi sõnul 2021. aastal alguse pigem juhuslikult. «Saimegi kuttidega järjest tuttavaks ning minuni jõudis see ka ketti mööda, sõbra käest sain teada ja teda kutsus samuti sõber,» rääkis Kivi.
Meeskond on suur: ühises Messengeri grupis on liikmeid üle kolmekümne, püsimängijaid kahekümne ringis. Vanuse poolest on kõik kahekümnendates. Samas ametitelt on tiim mitmekülgne: ülikooli lõpetanud Kivi asub tööle ehitusfirmasse, üks on juuksur, mõned erinevatel positsioonidel klienditeeninduses ning osa veel õpib.
/nginx/o/2023/07/25/15479249t1h6bbb.jpg)
Põhjus, miks alguses kamp võõraid rahvaliigasse jõudis, on ühine huvi hobikorras jalgpalli mängida. Kivi lisas, et tiimis on neidki, kes on kunagi mõnes klubis treeninud, kuid selle erinevatel põhjustel katki jätnud. Näiteks paaril juhul osutus keeruliseks transport trennidesse, mõnele said saatuslikuks aga suuremad vigastused.
Praegu pallib FC Wolfram B-tasandil, kus üheksa punktiga paiknetakse esimese alagrupi kolmandal positsioonil.
Liiga täitub noorte varal
Eesti jalgpalliliidus rahvajalgpalli projekte eest vedav Rauno Tutk tunnistas samuti, et huvi rahvajalgpalli vastu on suur. Sellepärast ongi liit mitu aastat järjest loonud kaks rahvaliiga tasandit – A- ja B-tasandi.
Kahe tasandi erinevus tuleneb sellest, milliste kogemustega mängijad mingis tiimis on. «Nii võibki olla, et keegi mängib ühel aastal meistriliigas ja järgmisel hoopis rahvaliiga A-tasandil, kus on natuke kõvemad harrastajad,» selgitas Tutk.
Rahvaliiga populaarsuse taga näeb Tutk sarja variatiivsust, mis kõrgematel tasemetel pole võimalik. Näiteks saavad tiimid ise otsustada, kui suure meeskonnaga üksteise vastu mängitakse. Ka kohtumise aega saab lihtsalt, kokkuleppel konkurendiga muuta.
Samas tõi Tutk rahvaliiga puhul välja ka võimaliku ohukoha. «Rahvaliigasse tulevad tihti noored noorteliigadest või need, kes ei jõua enam kõrgemal tasandil igal nädalavahetusel mängimas käia,» ütles ta. «Iseenesest on see hea, sest hoiab kõiki mängu juures, kuid kohati tähendab, et tase on üpris kõrge.»
Varem suuremas klubis mänginud ja nüüd rahvaliiga meeskondades pallijad Tammeka tegevjuhi Kristjan Tiiriku sõnul klubi noortesüsteemile märgatavat negatiivset mõju pole toonud. Olukorrad, kus noortesüsteemist poole pealt ära minnakse, on pigem erandid.
«Pigem on nii, et kui noorteklass ära lõpeb, siis tekib osal rahvaliigas mängimise soov, sest ei taheta suures liigas mängida,» märkis ta.
Tiirik lisas, et üldiselt toimub selline üleminek 17. ja 18. eluaasta vahel ehk vanuses, mis Skandinaavias on kujunenud keskmiseks vanuseks, mil noor jalgpallur peaks täisliigadebüüdi tegema. HENN UUETOA