Vallad panevad päästekomando nimel seljad kokku

Haaslava vallavanem Priit Lomp (vasakul), Võnnu volikogu esimees Argo Teral, Võnnu vallavanem Tõnu Muru ja Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov mõistavad, et esmase päästeteenuse allesjäämine sõltub nüüd üksnes omavalitsustest endist.

FOTO: Sille Annuk

Kuus valda Tartu- ja Põlvamaalt tahavad teha koostööd, et jääks alles neid kõiki teenindav Võnnu päästekomando. Riik on teadupärast otsustanud selle sulgeda.

Esmaspäeval Võnnu vallale kuuluvas tuletõrjedepoos Tartu Postimehega kohtunud Meeksi, Haaslava ja Võnnu valla juhid kinnitasid, et tahavad päästeteenuse säilimise nimel reageerida kohe, sest riik paneb pritsimaja uksed kinni maikuus.

Samal ajal ehitab Riigi Kinnisvara AS suletava komando hoonele uut katust ning fassaadi. On seegi ilmekas näide, et riik ei ole päästeameti reformi korralikult läbi mõelnud, tõdesid vallavanemad.

Abi liiga kaugel

Peale Meeksi, Haaslava ja Võnnu valla peavad päästjate asumist Võnnus hädavajalikuks ka Mäksa, Ahja ja Mooste vallavanem. Tõsi, mitte kõik ei ole praegu veel kinnitanud, et saavad ühist eesmärki ka rahaliselt toetada. Seda otsustavad lõpuks vallavolikogud.

Peamine põhjus, mis inimesi murelikuks teeb, on abi kaugenemine.

Tuletõrjeauto jõuab ideaalsete teeolude korral Tartust või Tõrvandist kohale 20–25 minutiga, ütles viimaseid kuid Võnnu komandos töötav päästja Karl Kellamäe. Aga maakond on märksa suurem. Meeksi valda Ahunapallu jõutakse tunniga, hindas päästja.

«Päästeamet andis lootust, et kirjutage oma argumendid paberile ja nendega arvestatakse. Tegelikult ei arvestatud argumente üldse,» tõdes Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov. Tema vallas sulges riik komando juba aastaid tagasi.

Viimse hetkeni kohaliku komando eest võitlust pidanud vallajuhid pöördusid abipalvega ka ministrite poole, ent täitevvõimu esindajad pole suvatsenud isegi vastata. Vallajuhtidele teeb tuska seegi, et vaikivad ka siit valitud riigikogu liikmed.

Muusikakool jääb avamata

Võnnu komando uste lahtihoidmine maksis päästeameti alluvuses ligikaudu 320 000 eurot aastas, mis hõlmas nii palku, tehnika remonti kui ruumide kütmist.

Nüüd on päästeamet lubanud toetada vabatahtliku päästekomando loomist 5000 euroga. Sõltuvalt sellest, kas päästeauto sõidab depoost välja viie või kümne minutiga, toetab amet vabatahtlikke lisaks vastavalt 3000 või 2000 euroga aastas.

Väljasõitude kütusekulu kompenseeritakse. Lisaks tasustatakse iga reaalne töötund kümne euroga. «Põhileping on kõigile võrdne, ühtviisi neile, kes vastutavad 100 või 5000 inimese eest,» ütles Haaslava vallavanem Priit Lomp.

Riigilt saadav raha kindlasti vabatahtliku komando kulusid ei kata ning puudujääv osa tuleb leida valdadel. Mõistagi tuleb komando tööshoidmine millegi arvelt ning palju jääb seetõttu tegemata.

«Sama raha eest saaksime Võndu rajada muusikakooli,» ütles Võnnu vallavanem Tõnu Muru oma valikuid kirjeldades.

Esimesed soovijad leitud

Paari nädala jooksul ootavad vallajuhid, et need inimesed, kes tahaksid koostöös elukutseliste päästjatega kodukoha turvalisuse eest seista, endast märku annaksid. Eesmärgiks on leida igast vallast umbes kümme inimest, et jagada valvekorrad ära.

Esimesed vabatahtlikud on juba leitud. Neist osa tuleb ka Tartu linnast. «Tahame läbi rääkida ka kaitseliitlaste ning kohalike jahimeestega,» lisas Tõnu Muru.

«Üks-kaks korda kuus oleksin nõus ka ise valvama,» märkis Priit Lomp. Lisaks on ta enda sõnul leidnud valla palgal oleva inimese, kes on samuti nõus kaasa lööma.

Samal päeval Võnnus tööl olnud päästjad Karl Kellamäe ja Kalev Veider polnud aga kindlad, kas nad jõuavad edaspidi põhitöö kõrvalt ka vabatahtlikuna töötada. Neist esimene peab maikuust hakkama tööl käima Tõrvandis, teine aga Räpinas.

Tagasi üles