Vaktsineerimiskabinetis süstib õde koroonavaktsiini vahest korra päevas

Õde Hele Nurme avas hetkeks külmkapi, näidates, kui kirev on selle sisu, ning lisas, et neil on ka alla viieaastastele lastele sobivat koroonavaktsiini, mida kõigis haiglates kaugeltki ei ole. Foto: Signe Oidekivi

Tartu ülikooli kliinikumi vaktsineerimiskabineti ukse taga Puusepa 8 majas juulikuus tunglemist ei ole. Õde Hele Nurme ütles, et see, mida kõige sagedamini soovitakse, on puugivaktsiin. Või siis reisimisega seotud lisavaktsiinid. Keskmiselt kord päevas tuleb süstida koroonaviirushaiguse vastu.

Inimesed koroonaviirust enam ei karda. Keegi ei räägigi sellest. Kui nina lurisema hakkab, mõeldakse pigem, et ah, ma käisin õhtul ujumas, ju vast sellest. Samas tuli õde Hele Nurmel meelde, et hiljuti tuli üks inimene koroonavaktsiini küsima põhjendusega, et tema töö juures oli mitu kolleegi haigestunud, ja siis selgunud, et kõigil ongi koroona. Covidi-ajastu ei ole lõppenud.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder sõnas, et tegelikult tuleks tõhustada oma tervist iga teatud aja möödudes. «Kui haigus tuleb, tabab see sagedasti eakaid ja riskirühma inimesi,» kinnitas ta. «Me ei ole kaugeltki koroonaviirusevabad.»

Enne- ja pärastlõunal

Kliinikumil on esmaspäevast reedeni avatud kaks vaktsineerimiskabinetti. Kella 11st kella 13ni on lahti Puusepa 8 maja aatriumi kabinet ning kella 16st kuni 18ni Kvartali ostukeskuse kabinet. Ette registreerida ei ole vaja. Suvel suudetakse kõik inimesed järjekorrata vastu võtta.

Kliinikumil on vaktsineerimiskabinet endiselt Puusepa 8 hoone suures aatriumis. Teine kabinet asub Tartu kesklinnas Kvartalis. Õde Hele Nurme sõnul on neil varuks erinevate tootjate koroonavaktsiine, kuna inimestel on erinevaisse tootjaisse erinev usk. Foto: Signe Oidekivi

Vaktsineerimisõde ka nõustab ja küsitleb iga tulijat. Et kas on haigusi või muid tegureid, mille puhul võiks vaktsineerimisotsusest loobuda või see edasi lükata. Patsiendi nõusolekul avatakse tema digilugu ning kontrollitakse varasemad vaktsineerimised ja haigestumised üle.

Koroonaviirust enam ei kardeta. Keegi ei räägigi sellest. Kui nina lurisema hakkab, mõeldakse pigem, et ah, ma käisin õhtul ujumas.

Covid-19 vaktsineerimist on kliinikumi kabinettides viimasel kolme kuul tehtud sada doosi ehk siis umbes 30 doosi kuus. Vaktsiin on endiselt tasuta.

«Me peame aga ka väga täpset arvestust vaktsiinide säilivustähtaegade üle, ja kui see aeg saab täis, siis suuname need hävitamisele. Selleks on kindel kord,» rääkis Tiina Teder veel. «Kord kvartalis anname ka tervisekassale aru, kui palju me üht või teist vaktsiini oleme hävitanud. Leian, et pigem jäägu vaktsiine üle, kui et need oleksid defitsiitsed nagu koroonaaja alguses.»

Koroonavaktsiini viaalidesse jääb paratamatult väike jääk. Kõik tühjad pudelikesed korjatakse konteinerisse, mida sulgemise järel enam avada ei saa ning mis transporditakse kliinikumi jäätmekeskusesse, kus need reeglitekohaselt hävitatakse. Foto: Signe Oidekivi

Kolm koroonapatsienti

Kliinikumis oli eile ravil kolm patsienti, kes vajasid Covid-19 tõttu isolatsiooni. Intensiivravis ei olnud kedagi. Juuni lõpust ongi nii, et haiglas on korraga keskeltläbi kaks või kolm koroonapatsienti.

Tiina Tedre sõnul tuleb ka suvise kerge haigestumise ehk halva enesetunde korral jälgida ühte põhireeglit: et nohu ja köhaga rahva sekka ei lähe. Koroonaviiruse puhul tuleb alates sümptomite tekkimisest olla kodus viis päeva ning selle viiepäevase perioodi lõpus peab olema vähemalt 24 tundi palavikuvaba aega.

Eestis on juulis seitsme päeva keskmine koroonaviirusega nakatumiste arv kõikunud praegu 16 ja 18 vahel. Nii väike ei ole nakatumine pärast pandeemia algust veel kunagi olnud. Kõrgeim tase oli 2022. aasta veebruaris, mil seitsme päeva keskmine nakatunute arv Eestis ulatus üle 7000. Rohkem teavet leiab terviseameti kodulehelt.