Füüsikaolümpiaadilt Tokyos võis kuldmedal jääda tulemata ülesannete lihtsa loomu tõttu
19. juuli 2023, 19:23
/nginx/o/2023/07/19/15466310t1he850.jpg)
Esmaspäeval lõppes Jaapani pealinnas Tokyos 53. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus osalenud 88 riigi ja 387 õpilase konkurentsis võitsid eestlased ühe hõbemedali ja kolm pronksmedalit. Hõbemedali sai kaela Hugo Treffneri gümnaasiumi tänavune vilistlane Kristjan-Erik Kahu.
Kristjan-Erik Kahu saavutus, 63. koht 30,6 punktiga 50 võimalikust, oli ühtlasi põhja- ja Baltimaade parim.
Pronksmedali võitsid sel kevadel 10. klassi lõpetanud Saskia Põldmaa Tallinna reaalkoolist ja Ralf Robert Paabo Hugo Treffneri gümnaasiumist ning 11. klassi läbinud Aleksei Jemeljanov Narva keeltelütseumist. Lisaks kuulus võistkonda Tallinna reaalkooli 10. klassi lõpetanud Mihkel Rannut.
/nginx/o/2023/07/19/15466329t1h9bf0.jpg)
Juhendajatena olid õpilastega kaasas Tallinna tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda ja Starship Technologiese robotite taju tiimijuht Mihkel Kree.
Professor Jaan Kalda nentis, et saadud medalite värvid olid nii mõnelegi võistlejale pettumuseks – alles saadi juunis toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadilt kaks kuldmedalit. Aga objektiivselt vaadatuna on Eesti võistkonna tulemused igati korralikud. Natuke nõrgemale kohale jõuti ülesannete võrdlemisi lihtsama iseloomu tõttu.
«Eriti hea tulemuse saamiseks oli vaja eeskätt suuta lahendada ülesandeid tekstis antud juhiste kohaselt väga kiiresti,» selgitas professor Jaan Kalda. «Aga Eesti õpilaste tugevuseks on pigem keerulisemad ja loomingulist lähenemist nõudvad lahenduskäigud.» See-eest olid käsitletud teemad professori arvates iseenesest väga huvitavad ja intrigeerivad.
Mõned näited
Olümpiaadil lahendasid õpilased kahel päeval teooria- ja eksperimentaalülesandeid.
Ühes teooriaülesandes uuriti, kuidas hüppab kahe väiksema veetilga liitumise tulemusena tekkinud suurem veetilk üles, kui protsess toimub superhüdrofoobsel ehk vett eriti tugevasti hülgaval pinnal. «Näiteks lootoseleht, kus veetilk veereb nagu elavhõbeda tilk klaasil,» kirjeldas professor Jaan Kalda.
Teises teooriaülesandes keskenduti valguse liikumise aeglustumisele gravitatsiooni mõjul, ja kuidas võimaldab mainitud efekt teatud juhtudel mõõta neutrontähtede masse.
Kolmandas käsitleti Browni liikumist ja muu hulgas seda, kuidas soolalahuse abil saab vees oleva hõljumi, näiteks mudaosakesed, efektiivselt ja kiiresti välja setitada.
Eksperimentaalülesandes mõõdeti sinise leedvalgusti spektraalseid omadusi.
Hiinlastest paremaks saada raske
Olümpiaadi võitis tänavu Hiina noor Bowen Yu, kes kogus 45,2 punkti 50 võimalikust. Viimastel aastatel on Hiina oma võistlejate ettevalmistust veelgi tõhustanud – näiteks mullu hõivasid nende võistkonna viis liiget rahvusvahelisel olümpiaadil kõik viis esimest kohta. Tänavu õnnestus siiski USA võistlejal Collin Fanil suruda end viiendaks, hiinlaste vahele. Ameeriklane sai ühtlasi eriauhinna parima eksperimendi eest. Parima teooriapreemia said Hanhong Zhao Hiinast ja Feodor Yevtushenko USA-st, mõlemad saavutasid maksimumskoori ehk 30 punkti 30st.
Ava- ja lõputseremoonia vahele jäänud nädala jooksul korraldati õpilastele mitmeid ekskursioone Tokyo linnas ja lähiümbruses ning inspireerivaid loenguid laureaatidelt Takaaki Kajitalt, kes sai 2015. aastal Nobeli auhinna neutriino ostsillatsioonide eest, ning Hiroshi Amanolt, kes sai 2014. aastal Nobeli auhinna sinise LEDi leiutamise eest.
Rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi peeti üksteisega päriselt kokku saades viimati aastal 2019.
Vahepealsed kaks aastat tuli koroonapiirangute tõttu piirduda virtuaalsete olümpiaadidega, mida õpilased sooritasid arvutite taga.
Eesti õpilaste ettevalmistust ja osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab haridus- ja teadusministeerium ning korraldab Tartu ülikooli teaduskool.