:format(webp)/nginx/o/2023/07/19/15466094t1hcdfe.jpg)
Euroopas kantakse maha sadu miljoneid doose kasutamata jäänud ja säilivusaja ületanud koroonavaktsiine. Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kuidas sellesse sõnumisse suhtuda – vaktsiinid on aegunud ja hävitatud, kümnetes miljonites kahju on kirja pandud. Laud puhas ja koroonaajastu lõppenud! Kas nii?
Õde Tiina Teder vastab, et sugugi mitte. Meeles tuleb hoida, et riskirühma kuuluvad inimesed, eelkõige eakad, vajavad tõhustusdoosi. Ükskõik, kas see on esimene, teine või kolmas.
«Tegelikult tuleks tõhustada oma tervist iga teatud aja möödudes, sest me ei ole kaugeltki koroonaviirusevabad,» kinnitab ta. «Haigus, kui see tuleb, tabab ikkagi eakamaid inimesi.»
Tiina Teder, kui pikk on see teatud aeg, mille järel uuesti vaktsineerida?
Üldiselt tuleb lähtuda kuuest kuust, mille möödumisel uuesti vaktsineerimise peale mõelda.
Eriti riskirühma kuuluvatel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Ka raviarstid suunavad oma patsiente kindlasti vaktsineerima ja meiegi paneme seda riskirühma inimestele südamele.
Koroonaviirushaiguse läbipõdemine annab ju samamoodi teatud ajaks immuunsuse?
Loomulikult. Kui ma ikkagi haigestun vahepeal, siis teatud määral antikehi alati tekib. Aga pärast haigestumist samamoodi: kui on kuus kuud möödas ja ma kuulun riskirühma, siis võiks tõhustusdoosi peale mõelda.
Kliinikumi vaktsineerimiskabinet töötab?
/nginx/o/2023/07/19/15466247t1h360c.jpg)
Kliinikumis on kaks vaktsineerimiskabinetti ja neis on võimalik esmaspäevast kuni reedeni end vaktsineerida. Kella 11st kella 13ni on Puusepa 8 maja aatriumis see koht ja kella 16st kuni 18ni on Kvartali ostukeskuses samamoodi.
Lihtsalt astun uksest sisse ...
Jah, saab tulla ilma aega kinni panemata. Ei pea muretsema, et pean olema enne aja broneerinud. Nüüd suvel me suudame kõik inimesed jooksvalt vastu võtta.
Aga kas minu enda otsus on ikka pädev? Et ise otsustan, et tahan ja tulen ja palun end vaktsineerida?
Vaktsineerimisõde alati küsitleb enne ja nõustab. Et kas on kaasuvaid kroonilisi haigusi. Selgitab välja, kas on tegureid, mille puhul tuleb vaktsineerimisotsusest loobuda või see edasi lükata või kas on enne vaja kindlasti arstlikku läbivaatust. Ja patsiendi nõusolekul me avame ka tema digiloo, kontrollime varasemad vaktsineerimised üle ja küsime haigestumiste kohta. Vaatame ajavahesid ka. Neidki olukordi on olnud, et inimene tunneb, et tahab jälle vaktsiini, aga ainult paar kuud on viimasest süstist möödas.
Kui palju kliinikum nädalas praegu koroona vastu vaktsineerib?
See, mida me näeme, on ... Ega Covidi-vaktsineerimise vastu väga suurt huvi ole. Me küll soovitame, aga vaktsineerimisotsus peab olema iga inimese vabatahtlik otsus.
Covid-19 vaktsineerimisi oleme viimasel kolme kuul teinud 100 doosi ehk siis umbes 30 doosi kuus. Vaktsiin on endiselt tasuta.
Aga me süstime neissamades vaktsineerimiskabinettides mitte ainult Covid-19 vaktsiine, vaid kõiki teisi vaktsiine ka. Rahvast käib palju rohkem. Ja nende teiste vaktsineerimiste vahele me pikime ka Covid-19 vaktsiine. Kui aeg vähegi lubab, siis me võtame selle teema kindlasti jutuks just nende inimestega, kes tulevad muid vaktsiine saama.
Kas kliinikum vaktsineerib mingi värske ja uue partiiga või nende vaktsiinidega, mis kohe säilivustähtaja ületavad?
Me teeme neid mRNA-põhiseid vaktsiine, mis on Eestisse sisse ostetud.
mRNA-tehnoloogiaga vaktsiinid ei sisalda nõrgestatud või inaktiveeritud viirusi, vaid geneetilist informatsiooni (mRNAd) koroonaviiruse ogavalgu koopiate tootmiseks.
Ogavalk on see valk, mis võimaldab viirusel inimrakkudesse tungida ja inimest haigeks teha. Vaktsineerimise järel hakkab keha vaktsiini käsul tootma ogavalke, immuunsüsteem tuvastab need ning asub nende ründamiseks tootma antikehasid ja immuunrakke.
Valgud ja mRNA muudetakse mõne päevaga kahjutuks, aga antikehad jäävad ja need oskavad ogavalkudega ka edaspidi võidelda, kui organism peaks viirusega uuesti kokku puutuma.
Allikas: Euroopa vaktsineerimise infoportaal
Kas kliinikumil endal tuleb ka vaktsiine hävitada?
Jaa. Me peame väga täpset arvestust vaktsiinide säilvustähtaegade üle. Et kui palju aega on alles jäänud, ja kui see aeg on täis, siis me suuname vaktsiinid hävitamisele. Ravimite ja vaktsiinide hävitamisel on kindel kord ja protseduur, mille me läbi viime. Me anname kord kvartalis tervisekassale ka aru, kui palju me üht või teist vaktsiini oleme hävitanud.
Aga seda on tulnud teha kogu aeg, mitte ainult nüüd.
Ma leian, et pigem jäägu neid vaktsiine üle, kui et need oleksid defitsiitsed nagu koroonaaja alguses.
Mida koroonaviirus praegu teha veel suudab? Eriti agressiivne see ei ole ja inimesed on ka tugevamad.
Väga paljudel inimestel on kas põdemise või vaktsineerimise järel antikehad olemas. Aga – kõik teavad, et viiruse iseloom pidevalt muutub. Aga praegu näib see viirus sellise kergema variandina. Neil vähestel inimestel, kes ikkagi haiglaravile on sattunud, on vaktsineerimisest olnud liiga palju aega möödas.
Kui palju koroonaviirushaigeid praegu haiglas on?
Tartu ülikooli kliinikumis on praegu kolm patsienti, kes vajavad Covid-19 tõttu isolatsiooni. Intensiivravis ei ole kedagi. Patsientideks on vanemad inimesed. Alates juunikuu lõpust ongi nii olnud, et haiglas on korraga keskeltläbi kaks või kolm Covid-19 patsienti.
Inimesed haigestuvad suvelgi. Kuidas halba enesetundesse suhtuda, testimine pole vist enam moes?
Tuleb jälgida põhireegleid. Need on, et kui ma tunnen end halvasti, kui mul on nohu ja köha, siis ma välja rahva sekka ei lähe. Püsin kodus, saan terveks.
Kui huvi on, võib muidugi ennast testida, et teada, kas mul on Covid-19 viirus või mitte. See aitab ka otsustada, kui pikalt koju isolatsiooni jääda ja mitte inimeste keskele minna.
Kui pikalt siis?
Covid-19 puhul tuleb alates sümptomite tekkimisest olla kodus viis päeva. Selle viie päeva lõpus peaks olema vähemalt 24 tundi palavikuvaba ja ka teiste sümptomite taandumise perioodi.
Mis saab sügisel?
Sügisel algab aktiivsem viiruste hooaeg. Haigestumine kindlasti kasvab.
Terviseameti koroonaviiruse andmestik näitab, et Tartumaal on registreeritud viimase nelja nädala jooksul 100 koroonapositiivset juhtu, mis teeb 100 000 elaniku kohta 6,5 haigestumist.
Jõgevamaal on viimase nelja nädala jooksul registreeritud 12 juhtu, mis teeb 100 000 elaniku kohta 4,3 haigestumist.
Terves Eestis on seitsme päeva keskmine nakatumiste arv juulikuus kõikunud 16 ja 18 vahel. Nii väike ei ole koroonaviirusega nakatumine pärast pandeemia algust veel kunagi olnud.
Kõrgeim tase oli 2022. aasta veebruaris, mil seitsme päeva keskmine nakatunute arv Eestis ulatus üle 7000.
Rohkem infot leiad siit.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)