Tervishoiukõrgkooli rektor Ulla Preeden ja ta poeg segavad lõuendil kokku värve, kust linnud õhku tõusevad

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Gregor Kolpakov naudib rippkiiges kõikumist, nagu oleks temagi linnupoeg, selja taga ema Ulla Preeden, ja laual nende veel lõpuni maalimata töö.
Gregor Kolpakov naudib rippkiiges kõikumist, nagu oleks temagi linnupoeg, selja taga ema Ulla Preeden, ja laual nende veel lõpuni maalimata töö. Foto: Sille Annuk

Kui Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden (43) lõuendi kohale kummardub, valib ta pintsliga sinise värvi. Kui tema teha oleks, siis saaksid ta pildid kõik enamasti sinised.

Aga kuueaastane poeg Gregor Kolpakov valib oranži. Ja siis rohelise ja kollase ning kindlasti ka punase. Teinekord satub poiss värve segades hoogu nii, et kõik natuke määrdub ning sekka satub ka süngeid ja tumedaid toone.

«Me ei saa kõikidest värvidest ainult pruune teha,» ütleb Ulla Preeden siis, ja see on ainus keeld, mida ta oma lapsele maalimise juures on jaganud.

Tagasi üles