Kui arhitekt Johann Wilhelm Krause 1803. aastal Tartut vaatama tuli, jättis Emajõelinn talle armetu mulje: kunagise piiskopilinnuse eelväljale rajatud muldvallid, vetest uhutud jäärak ja vallikraav. Sellest kõigest oli saanud üldkasutatav karjamaa – kes tahtis, pani sinna prügi maha või tõi sealt oma äranägemise järgi liiva või head aiamulda.
VIDEOLUGU ⟩ Tartu ülikooli rektor kõnnib vana anatoomikumi ülesvõetud põrandaid pidi ja räägib, mida vaimusilmas näeb
14. juuli 2023, 17:22
Johann Wilhelm Krauset hämmastas rüüstamine, peremehetaolek ja omavoli linnas, mille valitsev kiht pretendeeris haridusele ja heale maitsele. Just sinna pidi rajatama alma mater, kuna Venemaa keiser oli tolle hüljatud kindlustuste ala kinkinud ülikoolile.
Madala kupliga klassitsistliku rotundi ehitust alustati Toomemäel 220 aastat tagasi. See oli Anatomische Theater ehk anatoomikum, nüüdseks vana anatoomikum, mis valmis aastaks 1805. Alles paarikümne aasta pärast ehitati rotundi külge tiibhooned ning sealt edasi veel enam kui paarikümne aasta pärast said tiivad endale pikenduse.
Ka sel suvel on vana anatoomikum kui mastaapne ehitusplats. Tartu ülikooli üks vanemaid õppehooneid kujundatakse ümber infotehnoloogiamajaks.
Mida oskaks öelda selle peale Johann Wilhelm Krause ... Rotundi ehitatud ringauditoorium näeb praegugi välja üsna samasugune kui tollal. Ajad muutuvad, aga mitte alati ja igal pool.
Mida räägib vanast anatoomikumist Tartu ülikooli rektor ja neurokirurgiaprofessor Toomas Asser, kes 1. augustil alustab rektorina teist ametiaega ning kelle arstiõpinguid algasid 1973. aasta sügisel ehk 50 aastat tagasi.
«See oli üks õdus ruum. Siin oli hea olla ja hea loenguid kuulata,» lausub ta ajaloolise loengusaali kohta.
Kus aga nii õdus ei olnud ja miks, sellest räägib ta ka.
Nagu sellestki, mis on matsereerimine ning miks oli see arstide koolitamiseks nõnda hädavajalik toiming. Edasi vaata videoloost!
