JÄRELVAADATAV ⟩ Autovabaduse puiesteel selgus Süku arhitektuurivõistluse võitja

Rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žürii avalikustas juuli alguses kuus tugevamat tööd, kuid ei andnud vihjet, milline neist võiks olla võitja. Foto: TPM

Reede pärastlõunal kuulutati autovabaduse puiestee laval välja südalinna kultuurikeskuse (Süku) arhitektuurivõistluse võitja. Tseremoonia videosalvestis on nüüd järelvaadatav.

Lisaks võidutöö väljakuulutamisele tunnustai teiste auhinnaliste kavandite autoreid. Ühtlasi avati autovabaduse puiesteel kuue parima töö näitus.

Juuli alguses avalikustas võistluse žürii kuus parimat tööd märgusõnadega «Aed», «Paabel», «Puidust siluett», «Roheline kultuurikeskus», «Tarte Tatin» ja «The Line and the Dot». Võitjaks valiti «Paabel».

Žürii otsustas ära märkida ka ideekavandid «Maastikuga seotud mälestused» ja «Väike mets», mida ei tasustata rahalise preemiaga, kuid mille arhitektuurne kontseptsioon väärib eraldi esile tõstmist.

Võistlusel anti välja kuus preemiat: esimene koht 60 000 eurot, teine koht 40 000 eurot, kolmas koht 20 000 eurot ning kolm ergutuspreemiat igaüks 10 000 eurot.

Žürii koosseisus olid Tartu linnapea Urmas Klaas (žürii esimees), Tartu linnaraamatukogu direktor Kristina Pai, Tartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann, Tartu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, arhitekt Enrique Sobejano (Nieto Sobejano Arquitectos, Hispaania), arhitekt Veronika Valk-Siska (Eesti arhitektide liit), arhitekt Tõnu Laigu (QP Arhitektid, Eesti) ja maastikuarhitekt Martin Allik (MARELD landskapsarkitekter, Eesti/Rootsi).

Südalinna kultuurikeskuse rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele esitati kokku 105 pakkumust 107 tööga. 28 võistlustööd oli Eestist ja 79 välisriikidest. Töid esitati 26 riigist. Žüriile hindamiseks läks 102 võistlustööd.

Avaliku üheetapilise arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Tartu südalinna kultuurikeskuse hoone ja väliruumi rajamiseks parim arhitektuurilahendus. Osalejate ülesanne oli esitada ideekavand kultuurikeskusest, kus on ruumid Tartu linnaraamatukogule, Tartu kunstimuuseumile, sündmuskeskusele ja teistele kultuurikeskust toetavatele funktsioonidele ning selle ümber elurikas ja mitmekesine park ja inimmõõtmeline avalik ruum. Hoone peab sobituma etteantud asukohta ja miljöösse ning looma terviku Emajõe-äärse linnaruumiga.

Mahukas ja hinnaline uusarendus on Emajõelinnas ohtralt kõneainet pakkunud juba mitu aastat, sest lisaks tulihingelistele pooldajatele leidub arvukalt ka neid, kelle arvates ei tohiks maja ehitada keskparki.