Tants käib päevalillede ümber

Terje Pennie (vasakult), Ene Järvis ja Kais Adlas ning nende kahe selja taga Merle Jääger, Külliki Saldre ja Liina Tennosaar mängivad naisteühingu liikmeid, kes uurivad neid pildistanud Lawrence’i (Margus Jaanovits) käes äsja trükist tulnud kalendrit.

FOTO: Gabriela Liivamägi

«Kui kõik inimesed oleksid naisteühingus, poleks hallutsinogeenset narkotsi üldse vaja,» väidab lavastuse «Kalendritüdrukud» üks peategelasi, Külliki Saldre mängitud Chris.

Ütlus paneb küll naerust turtsatama, aga selles on oma iva. Idee korraldada keskealistele naistele loomakostüümivõistlus või pidada loengut brokoli ajaloost maailma tähtsaimaks asjaks tundub mõneti sürreaalne.

Sama totter on mõte teha linna auväärse naisteühingu liikmetest aktikalender. Seda aga naised teevadki.

Imelised vaated

«Kalendritüdrukute» aluseks on tõestisündinud lugu. Kuigi naised leiavad ühel hetkel, nagu käiksidki nad koos oma hulluksmineku varjamiseks, on uuenduslikul ühingukalendril oma mõte.

Chrisi (Külliki Saldre) parima sõbranna Annie (Kais Adlas) mees John (Raivo Adlas) on pugenud kõigi ühingu liikmete südamesse – ja seda mitte ainult mõnusalt niitva koduveiniga.

Kõikjale päevalilli külvav ja kõigile päevalilleseemneid kinkiv John on alati naisi jõudu mööda aidanud. Seda isegi hoolimata järjest süvenevast leukeemiast, millesse ta lõpuks sureb.

Just Johni mälestuseks tahavad naised kohalikku haiglasse osta uue diivani, et teistel linnaelanikel, kes seal lähedasi vaatamas käivad, oleks pisutki mugavam, kui oli neil Johni külastades.

Raha kogumiseks on tavaliselt kasutatud ühingu iga-aastast kalendrit. Seekordsed esinaise välja pakutud imelised vaated maakonna sildadele ei tõota taas erilist läbimüüki. Statistikast aga selgub, et (pool)paljaste naiste piltidega kalendrid kaovad poelettidelt kui soe sai.

Alastipiltide tegemise idee, mille Chris ja Annie teistele välja käivad, saab hea vastukaja hetkeni, mil selgub, et piltidel oleksid nad ise.

Väärikatele prouadele pole säärane modellikarjääri algus just kerge. See pole aga võrreldavgi häbeliku Lawrence’i (Margus Jaanovits) katsumustega, kes saab ülesande teha fotosessioon.

Kuigi meestegelasi on laval vähe, pakuvad nad suurele naisansamblile väärilist tuge ja kontrasti.

Lisaks muhedale Johnile ja närvilisele Lawrence’ile lisab Chrisi abikaasa Rod (Veikko Täär) meeste mängule ülevoolavust ja dramaatikat. Täär on oma lavaolekut ja -häält tavalisega võrreldes nii palju muutnud, et esiti ei tunne näitlejat äragi.

Ott Sepa lavastatud näidendile eelnes menukas film, kus peaosi mängivad staarid Helen Mirren ja Julie Andrews. Sellisest taustast hoolimata on noore lavastaja töö võrdlemisi korda läinud. Filmile iseloomulikult on lavaline tegevus tihe ja naisnäitlejad pakuvad palju humoorikaid hetki.

Häirivad püüdlused

Samas tuleb tunnistada, et häirivad püüdlused valguse abil suurt plaani tekitada. Muusika ja valguse hajumisega tuleb veel vaeva näha. Ka dekoratsiooniks olnud mööbli tõstmise võiks sujuvamalt lavastusse põimida.

Teema ise võib konservatiivsetele vaatajatele natuke võõristav olla. «Oi, mina küll ei julgeks nii teha!» ohkas vaheajal üks vanem naine. Aga sealsamas tunnistas ta, et naljakas on seda kõrvalt vaadata küll.

Esimese vaatuse lõppedes ja ka lõpus plaksutas esietenduse publik maruliselt. Oma osa sellest aplausist võiks kuuluda nutikalt kujundatud kavale, mis ripub kalendrina ilmselt mitmes kodus juba seinal.

Komöödia
• Tim Firthi komöödia «Kalendritüdrukud» esietendus 15. märtsil Vanemuise suures majas.
• Lavastaja Ott Sepp, kunstnik Nele Sooväli.
• Mängivad Külliki Saldre, Kais Adlas, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Marika Barabanštšikova jt.
• Lavastuse kavalehe on kujundanud Jaanus Kaasik.

Tagasi üles