Kaarsilla juurest on leitud kahe aastaga neli surnukeha

Kaarsilla kaarele ronimise eest karistamist ei näe ette ükski seadus, kui ei rikuta teiste inimeste rahu või avalikku korda. Pelgalt selle eest, et inimene seab end ohtu, ei saa karistada, selgitab Tartu linnavalitsus. Seega näiteks parema rakursi leidmiseks sillakaarele minek, nagu kaks noormeest tunamullu tegid, ei ole seaduse silmis patt. Foto: Margus Ansu

Politsei andmetel on kahe aasta jooksul Emajõest Kaarsilla juurest leitud neli surnukeha, neist ühe, mullu leitu puhul on teada, et noormees ise hüppas sillalt alla.

Kolme Kaarsilla alt või lähistelt leitud surnukeha kohta ei ole politsei andmeil teada, kus ja kuidas need inimesed vette kukkusid. Kõik kolm leiti ülemöödunud aastal.

Politsei analüüsis ka sillalt vette hüppamiste kohta olevaid andmeid. Nii mullu kui tunamullu on politsei neid registreerinud viis, mullustest üks, nagu eespool märgitud, lõppes surmaga.

Selle aasta statistikat pole veel avatud.

Politsei koostas ülevaate Tartu linnavalitsuse ülesandel, kes pidi vastama Keskerakonna arupärimisele Kaarsilla, eelkõige selle kaarel kõndimise ohtlikkuse kohta.

Vastuse koostamiseks töötles politsei aastail 2010–2012 Kaarsilla ümbruses registreeritud 199 juhtumi andmeid.

Keskerakond küsis arupärimises, kui palju maksis mulluse surmaga lõppenud vettehüppe järel hukkunu veest otsimine, ja sai vastuseks, et politsei tasus uppunu otsingute eest 1860 eurot.

Keelav märk

Keskerakond pöördus Kaarsilla kaarel kõndimise teema juurde lühikese aja jooksul juba teist korda ja uuris, et kui linnavalitsus pole pidanud eelmise volikogus esitatud arupärimise järel vajalikuks probleemi arutada, kas ta peab siis sellist olukorda normaalseks.

Abilinnapea Raimond Tamm kinnitas, et ei pea, aga niisuguse tegevuse takistamine on olnud probleem sellest ajast saadik, kui sild ehitati, ehk aastast 1959.

Linnamajanduse osakond on arutanud, kuidas sillakaarel kõndimist takistada, ent ei ole sobivat meedet leidnud.

«Oleme seisukohal, et seoses silla kaarel ronimisega saab olla linnavalitsuse peamiseks ülesandeks teadvustada inimestele keeldu ja ohtu,» ütles Tamm. «Kavandame sillale kaarel kõndimist keelava märgistuse ning hoiatussildi paigaldamist.»

Tamm rääkis ka sillakaarel kõndimise füüsilisest takistamisest, kuid lahendus ei tohiks silma riivata. Ta jätkas, et on tulnud ettepanek panna kaare algusesse teravate piikidega plaat, mille eeskuju on pärit Berliinist, kuid korralike taldadega kingad jalas oleks sellisest plaadist võimalik mööduda, ent libastudes võib kukkuda orade otsa, mis on ka ohtlik.

Keelamiseks pole alust

Niisiis jääb üle paigaldada keelav silt, kuid igaüks järgib seda oma suva järgi ja ükski õigusakt ei kohusta sellest kinni pidama.

«Sellel on sümboolne tähendus,» nentis Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Ta rääkis veel, et sillakaarel kõndimise eest ei saa kedagi avaliku korra rikkumises süüdistada. Küll aga siis, kui seda tehakse näiteks joobnult, kuid sillakaarel viibimise asjaolu poleks oluline. Tartu kuulsaks teinud seks Kaarsilla kaarel oleks samuti põhjus sekkumiseks, kuid mitte seepärast, et tegutseti sillakaarel.

«Ainult see, et inimene end ohtu paneb, ei ole avaliku korra rikkumine,» ütles Mölder. «Avalik võim ei saa võtta suvaliselt vastutust mõistliku inimese tegevuse eest.»