/nginx/o/2022/07/18/14704203t1h89d9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/07/15441174t1h0ac3.jpg)
Kuigi Põlva kandist Aasa talust Tartu avaturule omakasvatatud maasikaid müüma tulnud Arvi küsis «Sonata» ja «Falco» kilo eest seitse eurot, läks tema sõnul müük ikkagi hästi.
Küsimusele, miks maasikate hind sellel aastal nõndavõrd kõrge on, vastas Arvi, et lihtsalt aasta on selline. «Öökülmad ja põud. Nagu öeldakse, siis sada häda peab ikka olema,» sõnas ta. Arvi ütles, et peab maasikamüügiga kindlasti kasumisse jääma, sest muidu ta seda ei teeks: «Plussis peab raudselt olema, muidu ma ei teeks seda ja läheks kohe minema.» Seejuures müüs Arvi ka «Polka» maasikaid, mille eest pidi ostja välja käima kuus eurot.
Maasika kilohind varieerus reede lõuna paiku Tartu avaturul viiest eurost seitsmeni, kõige rohkem torkasid silma sildid, millel hinnaks märgitud kuus ja pool eurot kilogrammi eest.
Ette tuli ka hinna üle kauplemist. Nõnda sai Katrin kilohinna 6,90 pealt 6,50 peale. Ta ostis nimelt maasikaid 50 kilo jagu ning kõrgem hind käinuks seega üle jõu. Eelmisel aastal sai ta maasikakilo kätte kolme euroga.
Ka Mailis Zimmermann jalutas avaturult minema suure maasikakastiga, kus ühes servas väiksemad ja teises suuremad maasikad. Väiksema maasika kilo eest maksis Zimmermann 5,50 ja suurema eest 6,50 eurot. Hinna üle kauplema ta ei hakanud. «Varasematel aastatel olen maasikakilo eest maksnud enamasti kas 3 või 3,50 eurot. See on ikka päris kõva tõus praegu,» sõnas Zimmermann.
:format(webp)/nginx/o/2023/07/07/15441236t1hb2a5.jpg)
Samas nentis Zimmermann, et saab hästi aru, miks on maasika kilohind tõusnud. «Number üks põhjus on inflatsioon ja teine on tööjõupuudus. Rääkimata sellest, mida ilm viimasel ajal teinud on. Ma mõistan, minu jaoks on see hind okei,» ütles ta. Turusaagist teeb Zimmermann toormoosi ja tavalist moosi.
Kartul nagu aasta tagasi
Ilona Jaanikesing küsis Rõngu kandis Kenaste talus kasvatatud kartuli kilo eest 3,50 eurot. Jaanikesing ütles, et aasta tagasi oli hind sama. «Kartuli hind on olnud tegelikult kogu aja sama. See, et külm on võtnud, ei ole hinda mõjutanud,» ütles ta.
Väiketootjast Jaanikesing alustab turul kauplemist enda sõnul kell kaheksa hommikul ja lõpetab kella kahe ringis – kodused toimetused ootavad samuti tegemist. Talumees aga tõuseb teatavasti juba enne kukke. Nii algab ka Jaanikesingu päev varahommikul kell viis ja lõpeb siis, kui «lamp» loojub.
:format(webp)/nginx/o/2023/07/07/15441258t1hebc6.jpg)
Jaanikesing rääkis, et ostjad küsivad küll hinda alla, kuid ta ei saa seda teha. «Väetised ja kõik muud asjad on nii kallid, et ei ole võimalik hinda alla tuua,» nentis Jaanikesing.
Kartuli kilohind oli reede lõuna paiku Tartu avaturul kahe ja kolme euro ringis. Näiteks tuli Lätis kasvanud kartuli kilo eest välja käia 2,30 eurot. Rohkem oli aga ikkagi numbriga kolm algavaid hinnasilte.
Kukeseeni vähevõitu
Tänavune ilm ei ole olnud kukeseenesõbralik. Ometi on Milvi Türn saanud Tartu turul neid müüja juba kolmandat nädalat. Talle korjab neid Värska kandi metsadest üks tuttav hüüdnimega Seene-Sveta. «Kõigepealt tõi ta müügiks ainult ühe kilo, täna aga juba 22,» ütles Milvi Türn.
Kui kogused kasvavad, siis hind kahaneb. Alguses läksid kukeseened letilt ostjatele nii, et kilo eest tuli välja käia 70-80 eurot, nüüd aga juba «kõigest» 45 eurot (ja kui osta väiksemates kogustes, maksab 100 grammi 5 eurot).
Hinda saab kõrgel hoida, sest igal pool ei ole kukeseeni veel tänini täheldatud. Milvi Türnile on räägitud, et nendest on tühjad ka muidu kukeseenerohked Pala kandi metsad. Lisaks temale nüüd seeni pakkunud turumüüjapaar oli pannud hinnaks 35 eurot kilo, seened pärinesid Võrumaalt.
:format(webp)/nginx/o/2023/07/08/15443096t1h0353.jpg)