Ajalehtede kirjastajaid pahandas maksumäärade ootamatu tõstmise kõrval stiil, kuidas seda tehti.
«Valitsuse kommunikatsioon oli pärast ametisse astumist, et eelmiste valitsuste otsused on põhjustanud riigi sissetulekutes kriisi, mille peavad nüüd tarbijad ja ettevõtted ära lahendama. Et aga raha otsustati minna võtma sealt, kus seda pole – liidu liikmed, ligi 50 meediaettevõtet, olid eelmisel aastal kahjumis – ning ilma dialoogi alustamata, tõendeid kogumata, mõju analüüsimata ja arutamata, vassides maksutõusu põhjuste ja alternatiivide puudumise kohta – muutis selle kõik ääretult ebameeldivaks ja küsimuseks väga ebademokraatlikust stiilist,» kommenteerisid lõppenud kampaaniat liidu nõukogu esimees, Postimees Grupi juht Toomas Tiivel ja Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu.
Meediaettevõtete liidu jaoks näitas valitsuse äärmiselt rabe lähenemine, et Eesti valitsusel pole tegelikult meediapoliitikat.
«Ajakirjanduse rolli, toimemudelite, meediaettevõtete tervise ja just tellimuste kehtiva soodusmäära mõju üle ei arutanud maksudebatis ükski juhtivpoliitik. Kultuuriministeerium, mille rida meediapoliitika on, jäeti aruteludest üldse kõrvale ja me ei saanudki enne seaduse vastuvõtmist teada, mida seal sellest arvati. Meil on valitsusele rida vastuseta küsimusi, mis õieti algavad ja lõppevad ühes kohas – mis rolli näeb valitsus ajakirjandusel Eesti ühiskonna avatuse ja demokraatia toimimise tagamisel ning sellest lähtuvalt, kas riigi poliitika toetab mitmekesise ajakirjandusmaastiku arengut või stagneerumist. Viimase kümnendi meediapoliitika on viinud sinna, et avalik-õiguslik Rahvusringhääling on Eesti kõige jõukam ja suurem meediaorganisatsioon, asetades Eesti arenenud maailmas väga imeliku edetabeli tippu,» lisasid meediajuhid.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/07/15439964t1h5406.jpg)