Vene noored sukelduvad Tartuffil pornomaailma

Julia ja Artem kutsutakse Los Angelesse, kus Julial soovitatakse nime vahetada ja nii saab temast Eva Elfie. Ta on praegu üks vaadatumaid ja allalaaditumaid pornostaare. Foto: Marx Film

Kuidas malbest Vene provintsitüdrukust saab ülemaailmne pornostaar, seda näitab Jevgeni Milõhh oma intrigeerivas dokumentaalfilmis «Artem & Eva», mis valmis Eesti kaastootmisel ja jõuab esimest korda Eestis ekraanile juba kolme nädala pärast algaval PÖFFi armastusfilmide festivalil Tartuff.

Artem armastab Juliat ja Julia Artemi. Nad lõpetavad Omskis keskkooli ja sõidavad Moskvasse, et edasi õppida, aga tüdinevad peagi ja hakkavad tegelema amatöörpornoga. Üürikorteris vändatud esimene video kogub kohe sadu tuhandeid vaatamisi ja peagi kutsutakse noored pornotööstuse Mekasse Los Angelesse – Eva Elfie nime all esinev Julia kandideerib seal maailma suurima tasuta pornosaidi Pornhub auhinnale. Aga peadpööritav edu mitte ainult ei joovasta, vaid külvab ka kõhklusi ja paneb proovile noorte omavahelised suhted.

«Niivõrd avameelne ja üksikasjalik portree tõestab veenvalt, et seks eksisteerib ka Venemaal, rääkigu riigiduuma saadikud mida iganes,» kirjutas teravmeelselt nimekas Vene kriitik Anton Dolin pärast filmi kevadist esilinastust Riia festivalil Artdocfest.

Tegu on viimase aja ühe tähelepanuväärseima tõsielufilmiga, mis kujutab Vene noorte elu väljaspool riigi ametlikku ideoloogiat.

Filmi peatootja on Prantsusmaa, kaastootjad Gruusia ja Eesti – siinne tootjastuudio on Marx Film eesotsas produtsent Max Tuulaga. Viimane on tootnud ka Askold Kurovi filmi «Protsess. Venemaa riik Oleg Sentsovi vastu» ja Zosja Rodkevitši filmi «Minu sõber Boriss Nemtsov».

Tuula sõnul on film üles võetud enne seda, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda, kuid see annab edasi Vene ühiskonna seisundit sissetungi eel. «Meie eesmärk polnud teha filmi pornost – see on lugu armastusest, mis pannakse proovile valdkonnas, mida ümbritseb silmakirjalikkus ja kitsarinnalisus. Kas Eva ja Artemi teekonna muudab käänuliseks nende enda valitud rada või aitab sellele kaasa ühiskond, mis tarbib seda, mida nad toodavad, mõistes samal ajal hukka selle tootjad – see on peamine küsimus. Igal juhul võiks nende lugu anda lootust, et peagi variseb see sumbunud, põlvkondadevahelistest konfliktidest ja sotsiaalsetest vastuoludest puretud ühiskond kokku,» rääkis ta.

Kokku kuulub 31. juulist 5. augustini toimuva Tartuffi dokumentaalfilmide programmi kuus tõsielufilmi, mida saab vaadata Tartu Elektriteatris.

Ekraanile jõuavad mitmed nimekate festivalide auhinnatööd, sealhulgas Taani dokumentalisti Lea Globi «Apolonia, Apolonia», mis võitis mullu maailma suurimal, Amsterdami dokumentaalfilmide festivalil parima filmi tunnustuse.

Koguni 13 aasta jooksul filmitud teos elab kaasa feministliku kunstniku Apolonia Sokoli eneseleidmisele ja sisenemisele patriarhaalsesse ja kaubastunud kunstimaailma, sellega kaasnevatele valusatele õppetundidele ja ohverdustele – tulemuseks on sugestiivne portreefilm, mida vaadates, nagu kirjutas Amsterdami esilinastuse järel dokumentalist Riho Västrik, istub publik nagu sütel.

Kogu programmi avalikustab Tartuff 18. juulil.

Kõik festivali seansid on vaatajatele tasuta.

Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival toimub Tartus juba 18. korda.

Juba väljakuulutatud filme vaata https://tartuff.ee/.