Daniil Martikainen-Jarlukovski: eesti keele õppelt tuleb rebida plaaster

Daniil Martikainen-Jarlukovski. Foto: Ragnar Peets

Parim viis, kuidas arendada eesti keele oskust ning panna inimesi lõpuks keelt õppima ja kasutama, on luua keskkond, kus selle oskus on tingimata vajalik. See annaks tulemuse, mida praegusel järeleandmiste ja viivitamise poliitikal ei ole ega saa olla.

Rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist ponnistab Eesti oma riigis riigikeele oskust kasvatada, ometi teeb iga sammu järel mööndusi, nagu seda oli hiljutine ajapikendus Narva koolide direktoritele. Seejärel aga üllatub, et probleemid jäävad. Sellise poliitikaga pole siiski mõtet üllatuda, sest see ongi ootuspärane tulemus.

Inimesele, kes elas Venemaal ja on kursis Venemaa keelepoliitikaga, on Eestis toimuv mingis mõttes naeruväärne. Aastakümneid siin elanud inimesed ei oska riigikeelt piisavalt, et töötada või õppida. Riik püüab igasuguseid kompromisse teha ja nende tõttu ei ole pika aja jooksul probleemi lahendatud. Lisaks tehakse katseid meelitada inimesi tasuta kursuste, kompensatsiooni ja teiste vahenditega, kuid ka see ei motiveeri paljusid õppima.