Raadi giidid tõstavad esile von Liphartide uhkust
4. juuli 2023, 06:07
Kui Narva maanteed pidi Tartust välja sõita ning Raadi mõisa peahoone varemeid ja kõrget aiamüüri silmitseda, siis kui paljudele need teeäärsed märgid midagi jutustavad? Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer vastas, et paraku mitte kõigile.
Pärast eelmisel aastal mänguga «Unustatud mõisad» liitumist märkasid nad aga suurt hulka uusi huvilisi, kes iga giidituuri alguseks kohal olid ning igat fakti Raadi mõisa kohta teraselt tähele panid.
Igal täistunnil
Nii on Eesti Rahva Muuseum ka tänavu unustatud mõisate mänguga ühinenud ning kõik on oodatud sel nädalavahetusel Raadi mõisakompleksi uudistama. Jalutuskäigud giidiga algavad ERMi A-sissepääsu infoleti juurest igal täistunnil kell 10–18.
«Saame esile tõsta Raadi mõisa endist uhkust ja tähendust,» rääkis Kaari Siemer. «Oli see ju nii majandus- kui ka kultuurikeskus ning alates 1922. aastast ka Eesti Rahva Muuseumi esimene kodu. Meie giidid Katrin Alekand, Kadri-Liis Olmaru Luha, Virve Tuubel ja Anti Lillak annavad väga hea ettekujutuse, milline Raadi mõis kunagi välja nägi, kuidas end majandas ning kes ikkagi olid mõisnikud von Liphartid.»
Kõneväärt on olnud näiteks von Liphartide eksootiliste viljadega kasvuhooned, pühapäevaakadeemiad, mis meelitasid kokku kultuuriseltskonda, mõisa keelpillikvartett ning kunstikogu, mida peeti terves Euroopas üheks kõige väärtuslikumaks erakoguks üldse.
Orienteerumine, ja palju põnevaid fakte
Raadil saab kaasa lüüa ka orienteerumismängus. Kui kaardi järgi otsida üles 13 sihtpunkti, siis on kõigile küsimustele vastused käes ning juhendi lõpus olev mõistatus ka lahendatud.
Küsimusele, milline fakt või seik Kaari Siemerit ennast kõige enam Raadi mõisa puhul hämmastab, ei osanud ta ühte vastust leida.
/nginx/o/2023/05/10/15311327t1h02ba.jpg)
«Põnevat on nii palju,» ütleb ta. «Näiteks kas või esimene variolatsioon 1756. aastal.»
Mis on üldse variolatsioon? Enne rõugevaktsiini kasutuselevõttu oli variolatsioon levinuim viis, mille abil inimesi rõugete eest kaitsta. Variolatsiooni käigus nakatati immuniseeritavat isikut rõugehaige villidest kogutud materjaliga.
Eestis rakendas variolatsiooni esimesena Tartu arst August Wilhelm Schulinus. Nagu kinnitab baltisaksa ajaloolane Friedrich Konrad Gadebusch, olevat just Raadi mõisnik 1756. aastal lubanud Schulinusel seda meetodit katsetada kahe pärisorjast talupoja lapse peal. Et eksperiment õnnestus, lasknud mõisahärra ka enda lastele rõugeid panna.
Kaari Siemer tõi välja aga ka loo Raadi järves olevatest Liphartide varandusest, mida Eestist lahkuvad mõisnikud kastidega järve põhja peitsid, ja millest seal senini midagi alles olla võib.
/nginx/o/2023/05/11/15314148t1h56a3.jpg)
«Või lugu sellest, miks Narva maanteed eraldab mõisahoonetest kõrge sein,» jätkab Kaari Siemer. «Nimelt nõudis kõrge müüri ehitamist mõisaproua, keda häiris, et mõisast mööduvad talumehed tema tütardele silma heitsid. Või ahhetamapanev lugu 1982. aastast, mil nõukogude sõjaväelaste hooletusest lennukikütust täis Raadi järv põlema süttis - leegid käisid kümnete meetrite kõrgusele.»
Tänavu on Eestis avatud 35 mõisakompleksi. Huvilised võivad esimesest külastatavast mõisast kaasa haarata osalejaraamatu, millesse nad saavad järgmistest mõisatest templeid koguda. Suvel vähemalt kuut mõisat külastanute vahel loositakse välja kutsed sügisel Kuremaa mõisas toimuvale lõpupeole.
Unustatud mõisad
- Tartumaal ootavad külastajaid Raadi, Palupera, Vana-Kuuste ja Tammistu mõis ning Jõgevamaal Luua, Adavere, Kuremaa ja Torma mõis ning Põltsamaa loss.
- Külastuspäevad on 8. ja 9., 29. ja 30. juuli ning 12. august. Raadi mõis ei võta mängust osa 29. ja 30. juulil, mil mõisa pargis toimub festival Punk & Rock.
- Mäng sai alguse 2004. aastal Viljandimaal, tuletamaks meelde, et varjulistes parkides asuvad vanad hooned, millel on mäletamist väärt ehitajad ja ajalugu. Eestis on tänavu avatud 35 mõisa.