:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/01/15426688t1h1c00.jpg)
Tartu linnavolikogu liige ja muidu igati tragi Loone Ots on seekordsel laulu- ja tantsupeol supihallis ametis, täpsemalt inimeste lauda suunajana. Päevas tuhandete peoliste söötmine ning muu korralduslik osa sündmusest toimub suuresti tänu vabatahtlikele – nii jõudis ka linnavolinik naiskodukaitsjatega elus esimest korda nägema laulu- ja tantsupeo telgitagust võimalikult lähedalt.
Loone Ots, millised on teie ülesanded tänavusel laulu- ja tantsupeol?
Mina süüa ei tee, vaid olen see inimene, kellel tuleb inimesed lauda suunata. Siin on kolmsada lauda ja kuussada pinki, kuhu näiteks eile tuli ühes vahetuses korraga sööma viis tuhat inimest. See tähendab, et kõik korraga süüa ei saagi, vaid nad peavad järjest ära sööma ja juba tulevad järgmised asemele. Ehk tegemist on paraja logistikaga, et kõik õnnestuks tihedalt istuma suunata. Kuid see on päris lõbus töö, saab palju suhelda, karjuda ning kõike muud. Väga tore on siin!
Kuidas sedavõrd suur rahvas tõrgeteta söönuks saab?
Kui ühed koorid lõpetavad, siis tulevad nad sööma ehk sööjad käivad hääleliikide ja gruppide kaupa. Kui hakkasime eilse toitlustamisega juba ühele poole saama, siis sai läbi ka ühenenud puhkpilliorkestrite proov ja kell pool kuus saime veel 1180 pillimängijat toita. Ent laulupeo viimasel päeval tuleb katkematult kogu lauluväljakule saabuv rongkäik siia sööma ning lauad toimivad liinidena, kust tuleb minema ajada kõik, kes on söömise lõpetanud.
Kellega koos laulu- ja tantsupeole jõudsite ning kuidas just sellise ameti peale sattusite?
Naiskodukaitse esitas üleskutse vabatahtlikele, kes tahaksid tulla appi laulu- ja tantsupeoliste toitmisel. Täna on meil siin kokku üle saja söögitegija, kes kõik tulnud Eestimaa eri paikadest: kuni Alutaguseni välja. Osad on tulnud koos abikaasadega, lisaks hoiavad kaitseliitlased pliidi all tuld ja teevad raskeid mehetöid. Minugi abikaasa on siin supipotte tõstmas.
Mis meeldib teile selle töö puhul kõige enam?
Laulupeol kuulus laul «Koit» on algselt kirjutatud seitsmehäälsena. Ja mina imetlen juba teist päeva logistikat, et kuidas korralduslik taustameeskond nii sujuvalt koostööd teeb. Siin on eraldi grupp, kes vastutab tualettide eest; eraldi grupp, kelle ainus ülesanne on pühkida laudu puhtaks; eraldi katlatõstjad ning -viijad; aga ka sellised inimesed, kes suudavad viieliitriseid konservipurke imekiiresti avada, millest juba järgmised inimesed supi valmistavad. Muidugi on toiduhallis kohal ka meditsiinipersonal. Kogu see meeskond toimib sujuvalt – mitte närvililselt, aga rõõmuga, kildu visates ja itsitades. Isegi väga väsinud koorilapsed hakkavad naeratama, kui neile head isu soovime.
Kuidas olemasolevate jõududega toime tulete, kas vabatahtlikke on piisavalt?
Ilmselt keegi peale turvafirma töötajate meist palka ei saa, enamik inimesi on siin oma vabast tahtest. Kui eile selgus, et just laudadesse suunajaid oleks tarvis rohkem, siis Nõmme linnavalitsuse abil saime kuus inimest juurde ning täna hommikul tuli juba kümme vabatahtlikku naiskodukaitsjatele appi, mitu neist veebilehe vabatahtlikud.ee kaudu.
Millest peoliste menüü koosneb?
Meid toitlustab suursponsor Põltsamaa, näiteks täna saab siin frikadellisuppi, kanaborši ja seljankat. Iga päev on hoolitsetud ka veganite eest, eile oli lihata boršisupp ning täna köögiviljasupp nuudlitega. Väga oluline on seegi, et nõud on korduskasutatavad ja isegi noad-kahvlid lähevad prügikasti asemel pessu, kus suur liin suudab korraga pesta tuhat nõud, ning kohe lähevad nõud ka uuesti kasutusse. Lisaks saab iga laps magustoiduks laulupeo jäätise, mille on valmistanud Balbiino. Kusjuures see jäätis sisaldab redist ehk selles on väikesed terakesed, millest osa on purustatud redis.
Millises rollis olete eelnevatel laulupidudel olnud?
Seni olen ma ikka lauljana osalenud, taustajõuks olen ma siin esimest korda. Aga ma ütleks, et taustajõud on kõige ennastohverdavam seltskond, sest meie ju ei näe kontserte ega isegi proove, vaid oleme teadlikult siin ja rõõmsad selle üle, et saame aidata neid, kes rongkäigul osalevad. Eile tekkis katlatassijatel väike vahe sisse ja mu abikaasa sai proovi vaadata, ent mina pole veel midagi näinud, pole ilmselt ka lootust. Kuid telekast vaatame pärast toimunu üle, sellest pole hullu midagi.
Milles peitub laulupeo võlu, mida peate selle juures oluliseks?
Tähtis on põlvkondade side, sest siin on mudilaskoori väikesed lapsed ning samas näiteks ka Tartu akadeemilise meeskoori ning Popside puhkpilliorkestri täiskasvanud, kes kõik tulevad läbisegi ühe laua taha sööma. Kõigil neil on siin hästi tore ja suured aitavad väiksemaid igal sammul.
Teatavasti aitasite ka ukrainlastest sõjapõgenikke – kas Ukrainas toimuvat võib kuidagi tajuda ka laulupeol?
Tänavusel laulupeol on tore vaadata, kuidas venekeelsetest koolidest tulnud peolised ja vene koorid suhtlevad meiega eesti keeles, aga ka omavaheline suhtlus muidu venekeelsete juhendajate ja laste vahel käib eesti keeles. Kindlasti mõjutab Ukrainas toimuv rahvus- ja ühtsustunnet ning üksteise hoidmist. 2019. aastal, kui laulupidu sai 150-aastaseks, oli muidugi õnnetunne suurest peost, kuid tänavu tundub meeleolu olevat pisut teistsugune ning olulisel kohal on üheskoos väärtuste ja vaimu hoidmine.
Millise sõnumi sooviksite kõigile eestlastele laulupidu erinevate nurkade alt näinuna anda?
Kuigi tundub, et laulu- ja tantsupeol on ilusaid noori inimesi kaunite rahvariietega väga palju, kuulsin kõlakat sellest, et lapsi ja noori on tänavu vähem kui eelmisel noorte laulu- ja tantsupeol. Seetõttu jään lootma, et sündivus ikka kasvab ja sellised suured peod toimuksid sama suurelt kui praegu, mitte inimeste puuduse tõttu kahaneks.
Küsis Jens Raavik
:format(webp)/nginx/o/2023/07/01/15427225t1ha5b1.png)