/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/29/15422205t1hadf4.jpg)
Kui toidukuller Kalev Pärt ühel juuni alguse päeval auto Laial tänaval Tüümiani kohviku ette parkis, telefoni haaras ja ukse paotas, käis pauk – auto kõrval oli maas Rüütli tänava poolt pööranud ringlusratas ja sellega Toome poole sõitnud tütarlaps.
«Aitasin ta püsti, tõstsin ratta püsti, tütarlaps toppis oma kõrvaklapid kõrvaauku tagasi ja kadus. Võtsin oma saiakesed ära ja siis avastasin, et uks on voltis ja käib kräuksuga,» kirjeldas Pärt õnnetust, mille tagajärgede klaarimine on teda vaevanud nüüd juba üle kolme nädala. Aga senini pole ta ei linnavalitsusest ega politseist saanud teada, kes oli see tütarlaps, kellega võiks arutada autole tekitatud kahju hüvitamist. Seda on ta teada saanud, et remondikojas küsitakse auto parandamise eest – uks vahetada, poritiib värvida – üle 1100 euro, mis Pärdi sõnul on talle suur ja praegu üle jõu käiv summa. Tema Kia Ceed on 15 aastat vana ja kaskot sel pole.
Linnavalitsusest, kes rattaringlust käitab, sai Pärt teada, et linnarattad ei ole kindlustatud. Ka anti talle esiti ebalev vastus küsimusele, kas on võimalik ratturit tuvastada, kuigi koduleht ütleb, et kõik rattad on reaalajas jälgitavad. Ratta raaminumbrit ei tulnud tal endal pähe vaadata.
/nginx/o/2023/06/29/15422206t1h03f4.jpg)
Uuris siis Pärt, kas midagi oleks võimalik teada saada tänavakaamerate salvestisest, suhtles rattaringluse töökojaga, kust sai teada, et logid on olemas, aga andmeid tuleb oodata Portugalist. Kaheksa päeva pärast õnnetust neid endiselt ei olnud. Nüüd on, aga Pärt pole sellest targem.
«Olukord on selline, nagu metskits oleks ette hüpanud. Vaata ise, kuidas saad,» pahandas Pärt. «Mul on ka küsimus, kas linn vastutab või pühib käed puhtaks, nagu pole nende asigi. Linn taandab kogu vastutuse ratta seljas olevale inimesele, aga selline asi peaks häirima kõiki.»
Rattur vastutab
Rattaringlust haldava Tartu Linnatranspordi juhi Roman Meeksa selgitusel vastutabki ringlusratta kasutamisega kaasneva kahju eest igal juhul ja alati ratta kasutaja, sõltumata sellest, kas kahju saab ratas, teine auto, helikopter või mis iganes. Meeksa lisas, et kõnealuses juhtumis on linna poole pöördunud politsei.
«Oleme kõik andmed andnud, kellelegi kolmandale ei tohi me neid väljastada. Kui tal on probleem või arusaamatus, siis politseiga saab lahendada,» ütles Meeska. «Me ei tohi talle seda infot anda, ta on meie jaoks asjasse mitte puutuv isik. GDPR (Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus – toim) takistab seda anda.»
Meeksa sõnul ei ole vaidlust selle üle, kas õnnetus oli, aga õnnetuses osalenud ratas ei saanud kahjustada ja linn ratturile kahjunõuet ei esita.
Tahan kaaslinlasi hoiatada, et kui keegi selline külge sõidab, siis oletegi oma murega üksi, ütles õnnetu autojuht.
Kogu juhtumi puhul on ka küsimus, kas Kalev Pärdil ongi alust ratturilt hüvitist soovida.
Tartu jaoskonna liiklussüütegude grupijuht Aare Sulg selgitas liiklusseaduses kirja pandut, et sõiduauto ust avades tuleb nii juhil kui ka kaassõitjal olla tähelepanelik ning veenduda selles, et ukse avamine ei takistaks ega ohustaks teisi inimesi.
«Paraku avas juht ukse veendumata selles, ega ükski kergliikleja parasjagu tema masinast möödumas ole, sestap ei ole õige konkreetses olukorras automaatselt süüd veeretada jalgratturile, kes ootamatult avanenud ukse pihta sõitis,» rõhutas Sulg. Ta lisas, et politsei on seoses selle õnnetusega teinud päringu linnavalitsusse saamaks teada, kes sel päeval konkreetses kohas ja kellaajal linnarattaga liikus, ning kui autojuht soovib teada, kes oli teine õnnetuses osaleja, tuleb tal teha politseisse päring kas politsei kodulehe kaudu või saates meili õnnetuse asjaolude või kahjunõude esitamiseks aadressile louna@politsei.ee.
Hoiatus kõigile
Kalev Pärt naasis kitsekujundi juurde korduvalt, rääkis sellest, kuidas linn on lasknud liiklusesse 750 kitse ja kui mõni neist teele hüppab, laiutab käsi: «Oli sitt päev!»
«Tahan, et linn leiaks kahju tekitaja, tahan kaaslinlasi hoiatada, et kui keegi selline külge sõidab, siis oletegi murega üksi,» ütles Pärt.
«Nagu mina oleks esimene kodanik, kes on sellisesse jamasse sattunud. Linnaratas sõitis kõnniteel, kus ei tohiks. Ja sõitis kiiremini kui jalakäija kiirus. Ja lahkus sündmuskohalt. Linn rattaid ei kindlusta. Inimesed, olge ettevaatlikud, kui näete seda halli õudust tulemas!»