kiri ⟩ Puudevaenulik linnavalitsus

Anneli Kannus Foto: Madis Veltman

Euroopas istutatakse puid, liigutakse rohelise linnaruumi poole võideldes iga puu eest. Meil ehitatakse kesklinnas Süku parki, kuigi selleks leiaks kesklinnas ka puudeta alasid, ehitatakse Raja parki majad ning nüüd siis leitakse, et rattatee nimel tuleb kena allee Ravila tänaval ohverdada.

Maastikuökoloog Anneli Palo on juhtinud tähelepanud puude kaitsvale mõjule. Keskkonnakomisjon on asju arutanud ning valdavalt võidavad uusehitised. Ravila tänava alleega on aga eriti kummalised lood: poe ehitaja ei vaja kogu allee mahavõtmist, seda soovitab linna arborist. Kuidas seda teisiti nimetada kui mitte puudevaenulikuks linnavalitsuseks?

Me eeldame, et puude juured saavad kahjustatud. Seda võib tõesti ehituse käigus juhtuda, kuid ehitusplats ulatub kolmandikuni alleest. Arvamus, et «puud surevad niikuinii ja 20 aasta pärast on ilus allee», on ka vaid arvamus. Puude asendamine peaks toimuma siis, kui puud surevad. Muidugi on lihtne teha lageraie ja seejärel istutada kõik uued puud, aga sama hästi võib oletada, et kõik uued ei lähe kasvama, osa neist haigestub. Tundub targem asendada puud siis, kui nad on päriselt kahjustunud. Kuivanud okste eemaldamine on loomulik linnaruumi korrastamise töö.

Ravila tänaval on suudetud puud säilitada ülikooli hoonete ehitamisel ning allee vahele on tehtud rattatee. Olles suhelnud Veeriku inimestega, siis ollakse valmis pigem rattateest loobuma, kui vaid puud alles jääksid. Kahesuunaline lage rattatee ei ole Ravila tänava selles lõigus hädavajalik, puud seevastu küll.

Tervishoiukõrgkooli maja ehitades istutasime sinna ette puud 2011. aastal. Praegu, üle kümne aasta hiljem ei ole need veel nii suured, et võiksid varju pakkuda. Puude suureks kasvamine võtab palju aega. Mõistus peaks olema igasugustest ehitusnormidest ja ideedest üle.

Anneli Kannus, Eesti 200 Tartu volikogu liige