GALERII ⟩ Raadi kalmistul meenutati Jaan Tõnissoni

3. juulile kohaselt kogunes hulk inimesi täna päeval Raadi kalmistule, et meenutada Eesti ajaloo üht tuntumat ning mõjukamat riigi- ja ühiskonnategelast Jaan Tõnissoni.

Tõnissoni mälestuse austajad kogunesid kell 12 kalmistu peaväravas, et teha kultuuriloolase Enn Lillemetsa eestvedamisel väike ringkäik Tõnissoni kaasteeliste juurde. Külastati arstiteadlase ja professori Siegfried Talviku (1878–1929), ajakirjaniku ja tõlkija Marje Pedajase (1895–1992), esseisti ja arsti Juhan Luiga (1873–1927), vaimuliku ja koolikirjaniku Rudolf Kallase (1851–1913) ning luuletaja ja kirjaniku Karl Eduard Söödi (1862–1950) viimseid puhkepaiku.

Kell 13 peeti Tõnissonide perekonna rahulas Jaan Tõnisssoni mälestusteenistus.

Mälestuspalve pidas Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp. Tõnissoni ja tänapäeva seostest rääkisid Tõnissoni seltsi juht ja TÜ raamatukogu direktor Krista Aru, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba.

Päev jätkus kell 15 Eesti Üliõpilaste Seltsi majas ettekandekoosolekuga, kus mõtiskleti ajaloolise pärandi ja selle kasutamise üle. Rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu kõneles teemal «Viiuldaja(na) traditsioonide ja pärandi klaashoone katusel». Kirjanik Imbi Paju ettekande pealkiri tõukus tema viimasest raamatust ning oli «Jaan Tõnisson: Eesti riik sündis mõttest». Ajakirjanik Aimar Altosaar arutles teemal, kas ja kuidas kõneleb meiega Jaan Tõnissoni pärand tänapäeval.

Mälestuspäeva peetakse 3. juulil selle tõttu, et oletatavasti hukkasid okupatsioonivõimud Jaan Tõnissoni just sel kuupäeval 1941. aastal. Täit teadmist mõjuka ja mitmekülgse mehe elu viimaste päevade kohta ega ka matmispaika pole ajaloolastel õnnestunud seni välja selgitada.