Uueturu park on õudne ja piinlik, kirjutasin kolleegidele kuu tagasi. See pargike ei ole vahepeal kuigivõrd muutunud (hea küll – pärnad õitsevad) ja see tunne ka mitte. Elurikkuse hoidmise ja suurendamise eesmärk on arusaadav, aga kas päriselt ka peab linna seesuguse lagastamise eest maksumaksja peale maksma? Kusagil kolhoosi saekaatri taga võis säherdust vaatepilti isetekkelisena näha.
Tellijale
Jüri Saar: ja nii nad lagastasidki südalinna pargi (1)
Mida me siis näeme? Näeme seda, kuidas kümneid ruutmeetreid varasemat rohumaad on kaetud puukooremultšiga, et muu elurikkus ei lämmataks hoolikalt valitud taimi – kortsleht, pune, raudrohi jne. Küsimus ei ole saetud puidu lõhnas või mingite taimede meeldimises, ka nõges võib olla vahva vaadata, aga see lapike maad, 6000 ruutmeetrit, on siiski üdini ära lagastatud. Lainetavast kiviparketist trööbatud aiatoolideni. Teha pole küll vähematki. Ja kõige krooniks need lillemüüjate puurid seal kõrval, visuaalne müra, aga tolku vähe.