VIDEO ⟩ Euroopa kultuuripealinn Veszprém-Balaton 2023: oluline pole raha, vaid sillad kogukondade vahel

Ungari külanimed meelde ei jää. Loed tähed kokku, hääldad välja, aga natukese aja pärast on need peast pühitud. Näiteks nagu Mindszentkálla. Mindszentkálla on tukkuv külake Balatoni järve põhjakaldal, seljataga vulkaanilise päritoluga Balkony mäed, kust alla veeni jääb kümmekond kilomeetrit. Kuumal suvepäeval sõidavad käänulisi teid pidi peamiselt rattaturistid, vahel sekka mõni edev auto, mille puhul on ilmne, et roolis ei istu kohalik inimene.

Küla keskpunktis asub väike kauplus. Kõrval pubi, kust saab värskendava joogi või külma õlle ning kui on aega passida, siis ka lõunasöögi. Pubi tagaõu näib esmapilgul üksildane ja korratu, ometi on see õu just tänavu, mil Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab terve Balatoni-äärne piirkond koos Tartu sõpruslinna Veszprémiga, võimalik sihtpunkt kultuurilisteks elamusteks nii mõnelegi.

Pubi ja tema õu, kus kohe algab bluusi töötuba. Foto: Aime Jõgi

Kuuma päikese all aset leidvas kontsert-töötoas võtab koha sisse õlgkaabu ja nahksaabastega karuse häälega kidramees, kes jutustab bluusist ja bluusi ajaloost, improviseerides oma jutu sisse rütmi- ja laulukatkeid ning õpetades publikut rõhulisi lööke rõhututest eristama.

Neid, kes temast tüdivad või keda see ei haara, lähevad küla vahele jalutama ja avastavad naabertänavast moodsa kunsti galerii, mille puhul on raske mõista, kellele võiks see mõeldud olla, kui parasjagu poleks ringi uitamas kampa eestlasi, kes on lennanud kohale 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnast Tartust ja Lõuna-Eestist.

«Ma jutustan teile nüüd bluusist,» ütleb Redbreast Wilson ja alustab lugude rääkimist, karuses hääles aimata eelmise õhtu peo väsimust. Foto: Aime Jõgi

Mindszentkálla võis kihada elust ja inimestest mitu põlve tagasi. Sealsed majapidamised on rajatud kahesaja aasta eest. Uusi plekk-katuseid, päikesepaneele, pakettaknaid ja -uksi kuskilt ei paista, õuedes valitseb vaikelu. Väravatagused on idüllilised ning aiamüürid palistatud potililledega – keegi peab neid ometi kastma. Ja kuskil kireb kukk.

Hiljem kaamerast pilte üle sirvides märkad, et see viimane vaikeluga õu ei olnudki inimtühi. Fotolt avastad räästa vilus istuva vana naise, kes rammestavas keskpäevasoojuses tukub.

Sära ja pühitse!

Veszprém-Balaton 2023 kultuuripealinna loosung kõlab «Shine! The Celebration of Creativity». Ehk sära ja tähista kõike, mis on seotud loovusega.

Kuidas viia ellu see loovuse loosung piirkonnas, kus elab pool miljonit inimest? Mille keskus on 60 000 elanikuga Veszprém ja mille juurde kuulub ka 116 omavalitsust Balatoni põhjakaldalt. Ungari omapära on see, et seal moodustab iga linnake ja küla omavalitsuse isegi siis, kui külla pole jäänud inimesi rohkem kui 43.

Miks Veszprém?

   Foto: TPM

Veszprémil oli Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerides kaks ägedat rivaali: Gyor ja Debrecen. Veszprém on linnana neist kolmest väikseim, aga kuna Veszprém kandideeris koos ümbitseva Balatoni piirkonnaga, kallutaski see otsustajaid andma tiitel neile. Pealegi oli nende entusiasm teistest ka nähtavalt tugevam.

Veszprém on veel mägede, tuulte ja kuningannade linn, kuna sajandeid kroonis Ungari kuningannasid just Veszprémi piiskop. Ja tuulte linn sellepärast, et asub looduslikus tuultekoridoris mägede jalamil.

Veszprém on ka vana ülikoolilinn ning on jõudsalt kasvanud just tänu teadusele ja ülikoolile, mis on siia meelitanud elama uusi perekondi, tänu kellele on Veszprém muutunud ka kultuurikeskuseks.

Järgmise aasta Euroopa kultuuripealinnas Tartus ja Lõuna-Eestis on 19 omavalitsust, milles kokku elab vast 200 000 inimest – niisiis enam kui poole vähem. Tartu 2024 loosung kõlab «Arts of Survival» ehk ellujäämise kunstid, mis kätkeb endas samuti tuhandeid võimalusi, mida teha või tegemata jätta. Kui veel võrdlusi otsida, siis Eestistki leiab võõramaalasele raskesti järelehääldatavaid kohanimesid, nagu Tsirguliina ja Otepää, ning ega Luunja ja Kambjagi pruugi kohe suupärased olla.

Kultuuriaasta programmi direktor Friderika Mike ja programmi mänedžer Krisztian Nagy jagamas kogemust. Foto: Aime Jõgi

Ungarlased leiavad, et tähtsam sellest, kui kuulsaks teeb Euroopa kultuuripealinnaks olemise aasta ühe küla, alevi või linna, on siiski muu. Piltlikult öeldes tähendab see «muu» tolle, oma koduõuel päevarammestuses tukkuva Mindszentkálla vana naise ülesäratamist, ning kui ta ümber on perekond ja sõbrad, siis ka terve kogukonna virgutamist ja üksteisega liitmist.

Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots mõistab seda hästi. Ta ütleb, et iga inimene otsib identiteeti, tunnet, et ta kuuluks kuhugi, kus hinnatakse samu väärtusi, mis temal on või kuhu poole tema püüdleb. «See on side, mis toetab inimest läbi tema terve elukaare,» leiab Annela Laaneots. «Seda kogukonnatunnet vajab igaüks!»

Veszprém-Balaton 2023 kultuuriprogrammi mänedžer Krisztián Nagy kirjeldab, kuidas nemad asusid otsima olulist laias piirkonnas, kus on suured ajaloolised ja kultuurilised erinevused ning majanduslik suutlikkus.

Kővágóörsi sünagoog on pärast teist maailmasõda varemeis seisnud, nüüd on kohaliku juudi kogukonna esindajad võtnud nõuks see restaureerida. Foto: Aime Jõgi

Neil on seal väikseid külasid, suuri tööstuslinnu, turismile orienteeritud regioone ja täiesti tundmatuid kante. Mis sobiks kõigile ja mahuks nii-öelda ühele plakatile, rääkimaks korraga kõigest ja sealsamas igaühest üksikult. Sellele küsimusele õiget vastust ei ole.

Igaüks otsib oma

Igaüks tahabki otsida oma ja seista enda eest. Krisztián Nagy räägib, kuidas neil avastas keegi, et tema piirkonnal on side džässiga, keegi teine, et folkmuusikaga.

Kontsert sünagoogi juures, Ungari džässlaulja Veronika Harcsa ja tema bänd on meelitanud kohale väga suure hulga rahvast. Foto: Aime Jõgi

Kolmas leidis idee ajaloolistest varemeist, mis on olnud unustuses ning tõi välja varemete kontsertide sarja, kõrvaleesmärgiks nullkulu programm. See tähendab, et kontserdipaika ei püstitata putkasid ega jagata sööke ja jooke – ei tekitata grammigi prügi.

Moodsa kunsti ja installatsioonide vastu huvi võib äratada viisil, et inimesi meelitatakse mõnda unustatud paika mägedes, näiteks Ajkas asuvasse maailma esimesse krüptooni tootmise tehasesse.

See tehas tegi 1930. aastail kuulsaks, rikkaks ja võimasaks Ungari leiutaja Imre Bródy. Tänu temale läks puhtast Bakony mäestiku õhust eraldatud krüptoongaas silindrites teele Budapesti Tungsrami tehasesse, kus uue tehnoloogiaga edestati peagi ülejäänud maailma lambipirnide tootjaid. Foto: Aime Jõgi

Sealt edasi Csingervölgy metsa on kunstiüliõpilased rajanud aga üüratu risttahuka ehk lugemistoa, mille seinad on täis raamaturiiuleid ja ainsaks ekraaniks tohutu aken vaatega põlismetsa.

Ungari kunstitudengite loodud lugemismaja Csingervölgy põlismetsas, ilmestamaks oma kuju ja ideega Euroopa kultuuripealinna aastat 2023 hoopis vaikuseihaluse ja süvenemissooviga. Foto: Aime Jõgi

Balatoni järve ja mägede vahelised piirkonnad on Ungaris kuulsad külluslike maitseelamuste poolest, kuna see on viinamarjakasvatajate ja veinitalude maa ning gurmeereisid ja degustatsioonid on samuti kultuuriprogrammi osa.

Kohalikul Káptalantóti turul ei näegi mitte edevat linnakaupa, vaid eelkõige põlluharijaid ja käsitöölisi oma toodangut ise müümas, segiläbi muusikutega, kes õhustiku helisema löövad.

30 hektari viinamarjaistanduste omanik Kiss Csaba Szentantalfas veinidegustatsiooni alustamas. Ta on 50-aastane, sündis sealsamas veinitalus ja jätkab esivanemate missioonirikast tööd. Foto: Aime Jõgi

Ungari valitsus on panustanud Euroopa kultuuripealinna aasta eesmärkide täitmiseks 70 miljardit forintit ehk umbes 175 miljonit eurot, millest üks kolmandik kulutatakse programmile ning ülejäänud kaks kolmandikku on läinud taristuinvesteeringuiks.

See on Eestiga võrreldes väga erinev, kommenteerib Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots. «Meie eelarve on 24,5 miljonit, milles on koos nii Euroopa kui ka Eesti riigi ning Tartu linna ja kohalike omavalitsuste, sealhulgas sponsorite panus,» kirjeldab ta. Ja Eestis ei lähe sellest rahast mitte sentigi majadesse, katustesse ega torudesse, üksnes programmiloomesse ja korraldustöösse.

See, mida aga miljardid forintid Veszprémi vanalinnas teinud on, näeb igal sammul. Kevadel avati ühes tühjana seisnud majas ja mitmetasandilises hoovis multifunktsionaalne kogukonna- ja kultuurikeskus Foton, kus on kino, auditoorium, kohvik, näituseruumid, loometöötoad ja välialad nii teatri, muusikaõhtute kui ka peretegevuse jaoks. Et loovus võiks särada!

Aasta 2023 tähendab Veszprémile ja Balatonile kokku ligi 3000 üritust – iga kuu antakse välja mahukas programmivihik, mida on hõlbus kaasas kanda, kui wifi parasjagu puudub.

Kunagine maailma esimene krüptoonitehas nüüd kui moodsa kunsti ja publiku kohtumispaik, renoveeritud Euroopa kultuuripealinna aastaks Ajkas. Uudistavad eestlased. Foto: Aime Jõgi

Veszprém-Balaton 2023 kultuuriprogrammi mänedžer Krisztián Nagy aga rõhutab, et tegelikult ei tähenda kultuuriaasta tingimata osalejate suurt hulka või ürituste pikka jada. Pigem seda, et suudetaks saavutada midagi enamat kui üks järjekordselt kuulatud kontsert või külastatud näitusepaik, kus ollakse ja kust koju tullakse, vaid et sel kontserdil looks artist sideme kuulajaga, jagaks oma lugu, mis paneb inimese ta loomingut paremini mõistma ja jääb teda puudutama kauemakski. Või et moodsat kunsti vaadates õpiks külastaja kontseptsioonist paremini aru saama nii, et saab võimaluse kuulsa kunstnikuga ühes töötoas maalida.

Või et moodsat kunsti vaadates õpiks külastaja kontseptsioonist paremini aru saama nii, et saab võimaluse kuulsa kunstnikuga ühes töötoas maalida.

«Kultuuriüritusi ei peaks korraldama ainult tarbimise nimel, vaid need võiksid harida ja muuta inimeses endas midagi,» kordab Krisztián Nagy. «Ei ole vaja ainult raha teenida, rohkem on vaja inimesi siduda. Ehitada sildu kogukondade vahel.»

Viimane küsimus

Linnapea Gyula Porga. Foto: Aime Jõgi

Kas ja mida Euroopa kultuuriaasta muudab?

Veszprémi linnapea Gyula Porga vastab, et juba Euroopa kultuuripealinna tiitli saamine oli nii-nii suur asi. Ja juba praegu on selge, et turistide hulk nende piirkonda on suurenenud, Veszprémi ülikool on muutunud atraktiivseks residentuurikohaks noortele arstidele, hallid ja igavad linnakesed on elavnenud, inimesed on hakanud kokku saama avalikes paikades ja keskkondades, mida nad varem ei olnud märganud.

«Edu on aga subjektiivne kategooria, pealegi on kultuuripealinna aasta meil alles poole peal,» lisab linnapea Gyula Porga. «See, kui edukad me selles päriselt olime ja kas midagi muutus, saab nähtavaks ehk alles kolme-nelja aasta pärast.»

Vaikuse idüll Mindszentkállas. Foto: Aime Jõgi