Kus asus Tartu ülikooli botaanikaaed 1803. aastal? Mitte Emajõe ääres, vaid Hurda pargis! (2)

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Botaanikaaia esimesse asupaika, Hurda parki istutavad Bunge saare Tartu linnapea Urmas Klaas (vasakul) ja professor Urmas Kõljalg (paremal) ning (kaugemal) Tartu ülikooli rektoraadi juhataja Taivo Raud ning (varjus) botaaniaaia juhataja Jüri Sild.
Botaanikaaia esimesse asupaika, Hurda parki istutavad Bunge saare Tartu linnapea Urmas Klaas (vasakul) ja professor Urmas Kõljalg (paremal) ning (kaugemal) Tartu ülikooli rektoraadi juhataja Taivo Raud ning (varjus) botaaniaaia juhataja Jüri Sild. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Ühe puu istutamine ei saa olla kuigi keeruline, kui auk on ette kaevatud, labidad ja kastekann käepärast. Kindlasti ei olnud aga lihtne rajada Tartu ülikooli juurde 1803. aastal botaanikaaeda, mis tänapäeval on nii mitmekesine ja liigitihe – oaas keset linna, kust läbi jalutades saab uudistada otsekui maailma eri paiku.

Tartu ülikooli botaanikaaia 220. aasta pidustused kulmineerusid Tartus täna, 27. juunil, mil botaaniaaia esimesse asukohta istutasid neli meest Bunge saare, ja sündmusi on teisigi veel.

Botaanikaaia esimene asukoht võib paljudele olla uudis, sest vähesed teavad, et see oli praeguse Tiigi ja Vanemuise tänava vahelises pargis ülikooli loodusmuuseumi ja Omicumi asukohal.

Botaanikaaia rajaja ja esimene juhataja oli professor Gottfried Albrecht Germann, kes on meenutanud aia asutamist 1802. ja 1803. aastal nii: «Oli väga raske botaanikaaiale kohta leida. Toomemägi, mille keiser meile kinkis, ei kõlvanud selleks kuivuse ja halva pinnase tõttu; kui see ka mõnes kohas hea oli, siis puudus teine hädavajalik rekvisiit – vesi. Aedu pakuti meile küllalt, aga enamik neist asus soises ümbruses Emajõe ääres. Kui leidsimegi kohti jõe lähedal, polnud need müügiks. /.../ Minu õnneks tuli avalikul oksjonil müüki üks aed, kivist elumaja, puidust kõrvaljoone ja tegelikult väga kehvakasvuhoonega. Ülikool ostis selle 7650 rubla eest, mis polnud selle ümbruse kohta kuigi suur summa...»

Professor Gottfried Albrecht Germann oli aga ka see, kes tõi aia 1806. aastal üle praegusele kohale, Laia tänava bastioni vallile ja selle ümbrusse Emajõe ääres.

Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab oma 220. aastapäeva terve juunikuu. Puu istutamine Vanemuise parki, märkimaks botaanikaaia esimest asupaika, meelitas kohale suure hulga rahvast.
Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab oma 220. aastapäeva terve juunikuu. Puu istutamine Vanemuise parki, märkimaks botaanikaaia esimest asupaika, meelitas kohale suure hulga rahvast. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Tänasel istutustseremoonial rääkisid loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor professor Urmas Kõljalg ning botaanikaaia juhataja Jüri Sild sellestki, mis on ühist Bunge saarel (Fraxinus bungeana) ja Alexander von Bungel, kes töötas Tartu ülikoolis botaanikaprofessorina ja botaanikaaia direktorina 31 aastat ning kelle auks see liik niisuguse nimekuju sai.

Bunge saar on ilus ka teiselt poolt.
Bunge saar on ilus ka teiselt poolt. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Põhja-Hiinast pärinev Bunge saar on võrdlemisi talvekindel kuni viie meetri kõrguseks kasvav valkjashallide karvaste võrsete ja dekoratiivsete õisikutega puu, mis on istutatud Hurda pargis kasvavate Tatari vahrate embusse.

Istutas nelik, kelle moodustatasid kaks juba mainitud meest, lisaks Tartu ülikooli rektoraadi esindaja Taivo Raud ning linnapea Urmas Klaas.

Üks ajaloolehekülg siin.
Üks ajaloolehekülg siin. Foto: Tartu Ülikooli botaanikaaed
Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles