Enriko Talvistu: ERMi direktor kui avatud tegelane

Enriko Talvistu Hannes Varblasele pühendatud skulptuuri avamisel. Foto: Margus Ansu

Kahjuks on riiklikud Tartu muuseumid kujunenud kultuuriministeeriumi poolt kultiveeritava tähtajalise personalipoliitika kaudu üheks selliseks pehme maandumise kohaks, kuhu muidu oma järge ootavad poliitikud saavad mõneks ajaks peatuma tulla, kuni nendele valitsuses või parlamendis järjekordne vakants avaneb. Sellisteks on sel sajandil olnud senised kunsti-, kirjandus- ja rahvamuuseum. Jätame muud muuseumid välja, kuna muidu läheks loetelu pikaks.

Olen aastaid jälginud tuntud muuseumide juhtide vahetumist mujal maailmas ning tõden, et sõltumata nende poliitilisest orientatsioonist kinnitab nõukogu uue juhi ametisse sõltuvalt eelnevatest erialastest teenetest ja tuntusest, mitte ministri suvast lähtudes. Vaid see tagab seal, raja taga muuseumi erialase edukuse ja rahastatuse, aga mitte tulevaste juhtide majanduslik või administratiivne tuntus mõnes muus vallas. Selline «board» on meie väikeses vabariigis täiesti olematu organ.

Tartu muuseumijuhi amet kui provintsi äraolemise koht ei saa sellisena püsida. Nende teadusasutuste juhid peavad olema pädevad asutusi edasi juhtima, mitte ootama vaid järgmisi poliitilisi edutamisi.