Noored otsivad Poskast uut ja vana

Poskas jagati eile kohale tulnud 211 õpilast perekonnanime esitähe järgi kolmele korrusele klassidesse. Komplekstesti täitmiseks oli aega kaks tundi, parimad valitakse vestlustel kevadel. Foto: Sille Annuk

16-aastane Annika Kalmus tuli eile Poska gümnaasiumi sisseastumiskatsetele kindla tagamõttega – olles värskes koolis ühes esimestest lendudest, saaks ta uusi tavasid ja ehk ka kooli ennast oma näo järgi kujundada.

Kalmus elab hoopis Põltsamaal, käib sealses ühisgümnaasiumis ega ole tegelikult veel päris kindel, kas ta tahab sealt ära tulla. Jaan Poska gümnaasium on ainus Tartu kool, kuhu ta proovima tuli, just selle uudsuse pärast. Alles siis, kui on selgunud, et ta saab sisse mõlemasse kooli, hakkab ta mõtlema, mida teha.

Eelkõige oleneb otsus muidugi koolist. «Ma ei ütle, et Põltsamaal oleks tase halb, aga võib-olla on Tartus parem,» arvas Kalmus, et siinne koolidevaheline konkurents on ehk ka taset tõstnud.

Tartusse tuleku plusspoole peal on neiul uued tutvused ja laiemad koolivälised võimalused. Kõhedust tekitab aga iseseisva elu alustamine, vajadus leida elukoht ning hakata ise majandama.

Vana tuttav

Mart Reiniku kooli õpilane Tristan Koskor tuli jälle vastupidi Kalmusele sealt otsima vana ja tuttavat. Kaks kooli on ju lahus olnud kõigest aasta, nii õpetajad kui maja on poisile ammu teada.

Pealegi plaanivat suurem osa Reiniku üheksandikest jätkata haridusteed just Poskas, nii saaks ka Koskor koos sõpradega edasi õppida.

Juhul kui ta Poskasse siiski ei peaks saama, kaalub ta Kivilinna ja Ülenurme gümnaasiumi, sest seal saaks jalgpallihuviline Tammeka mängija õppida spordikallakuga klassis.

Koskor arvas siiski, et sissesaamine ei tohiks olla raske, sest komplekstest ei tundunud üldse keeruline ja ta lõpetas selle umbes pool tundi enne etteantud aja lõppu.

Elva tüdrukute Siret Järve ja Evely Jüri arvates jällegi oli test väga raske ning palju küsimusi jäi neil vastamata. Mõtted ajas eriti ummikusse lugemistest, kus küsimuste abil kontrolliti tekstist arusaamist.

Neil neiudel on Tartusse tulekuks omad põhjused. Järve on varem siin elanud ja igatseb tagasi, Poska järel läheb ta proovima Kivilinna ja kommertsgümnaasiumisse, võib-olla ka Tammesse.

Jüri arvas, et siin on õppimiseks suuremad võimalused. Peale Tartu koolide on tal varuvariantideks igaks juhuks välja vaadatud ka kodukool Elva gümnaasium ning Rõngu gümnaasium.

Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi ei osanud öelda, kas põhikoolist lahkuminek on tulevaste gümnasistide silmis kooli väärtust kuidagi suurendanud. Praegused õpilased olevat koolikorraldusega aga küll väga rahul.

«Neile meeldib, et on omasugused, õhkkond on rahulikum, akadeemilisem, see ei ole nii koolilik,» rääkis direktor, et majas valitseb täiskasvanulikum meeleolu.

Erilisi samme põhikoolilõpetajate meelitamiseks pole tehtud, kuigi Jõgi sõnul on ennast reklaamitud võimalikult suuri valikuid pakkuva koolina. Nii saab peale kindlate suundade valida ligi kahekümne valikaine hulgast just neid, mis tunduvad vajalikud või põnevad.

Registreerunuid rohkem

On see siis valikuvabadus või miski muu, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli sel kevadel katsetele registreerunuid umbes 250 võrra rohkem.

Eile tuli katsetama 211 õpilast, tänaseks on ennast kirja pannud 231 ning 229 plaanib tulla 18. aprillil. Viimaseks päevaks saab veel registreeruda, seega tõenäoliselt kasvab arv veelgi. Vastu võetakse seekord 152 õpilast.

Peamiselt on õpilased Lõuna-Eestist – Tartust ja selle ümbrusest, Võru ja Põlva maakonnast. On aga ka neid, kes sõidavad katsetele näiteks Tallinnast või Lihulast.