Kraavide sulavesi jõudis Emajõkke

Jääminek Emajõel eile lõuna ajal.

FOTO: Kristjan Teedema

Kas kevadveed toovad Emajõelinna uputuse või jääb jõgi viisakalt kallaste vahele, sõltub sellest, kui kiiresti sulab lumi Lõuna-Eestis ja Pandivere kõrgustikul.

«Paar ööd oli õhutemperatuur plussis ja kohe mõjus,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Rand­puu, kelle kinnitusel on kevadine veetõus Emajões alanud.

Reedest laupäevani kerkis Emajõgi kesklinna mõõdusamba andmetel 3,3 sentimeetrit, ööl vastu pühapäeva juba 11,6 sentimeetrit.

Eile hommikuks oli veetase tõusnud veel 15,5 sentimeetri võrra, ulatudes juba 155 sentimeetrini mõõdulati arvestuslikust nulltasemest. Täna hommikul oli veetaseme kasv aga rahunenud ning mõõdusambal ilutses number 158,3. Mäletatavasti loetakse Tartule ohtlikuks näiduks 250 sentimeetrit nullpunktist.

Randpuu sõnul on jõge praegu kasvatanud peamiselt Tartumaa kraavidest ja jõgedest saabunud kevadveed. Võrtsjärv on esialgu veel rahulik, ehkki Väike Emajõgi tõusis ööga ligi pool meetrit. «Võrtsjärvel on lai pind ja selle täitumine võtab aega,» märkis ta. Samuti püsivad madalal tasemel lumerohkelt Pandivere kõrgustikult saabuvad Pedja ja Põltsamaa jõgi.

Tartust nii lõunas kui põhjas asuvates metsades on aga lund veel palju ning kogu see sulamisvesi peab lõpuks Tartust läbi voolama.

Väike-Maarja kandis kattis maapinda eile veel 19 sentimeetrit lund, Jõgeval ulatus lumikate 14 sentimeetrini. Otepää kõrgustikku katab praegu veel enam kui 30-sentimeetrine lumekiht. Emajõge hoiab surve all ka Peipsi järve tüse jääkate.

Kui kõrgele võib Emajõgi sel kevadel oma voogusid paisata, ei julgenud Randpuu esialgu hinnata. «Veetõus algas üsna vara,» tõdes hüdroloog ning lisas, et prognoositavad külmad ööd peaks vetevoogusid rahustama. «Arvan, et vahepeal võib tulla ka tagasilööke.»

Tagasi üles