:format(webp)/nginx/o/2023/04/13/15254599t1h4c5f.jpg)
/nginx/o/2023/06/22/15408489t1hf1ae.jpg)
Tervise arengu instituudi (TAI) andmetest selgub, et kukkumine ei ole ohtlik ainult eakatele, vaid see on peamine viga saamise viis kõigis vanuserühmades. 2022. aastal registreeriti Tartumaal 9247 seesugust juhtu. Seda on märgatavalt enam kui aasta varem, mil vastav näitaja oli 7983.
Kõikidest mullustest kukkumisvigastustest suurima osa said 5–14-aastased õnnetusse sattunud lapsed. «Kuigi lapseeas toimuvad õnnetused võivad tunduda paratamatud, saaks paljusid neist siiski ära hoida,» sõnas TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.
Ta lisas, et suureks abiks oleks juba see, kui inimesed enda kodu kriitilise pilguga üle vaataks ja võimalikud ohtlikud kohad likvideeriks. Kodu ohutuks muutmine on oluline igas eas, sest pea kõigis vanuserühmades leiab enim kukkumisi aset kodus.
Lisaks kukutakse palju tänavatel ja spordiasutustes.
Erinevad tagajärjed
Kuigi ka lapse kukkumine võib lõppeda tõsise vigastusega, võivad kurvad tagajärjed olla eelkõige eakate kukkumisel. Üle 75-aastaste hulgas moodustavad kukkumisel saadud vigastused ligi kolmveerandi, kuid üle 85-aastastel leiab iga teine vigastus aset kodus ja neljal korral viiest saadakse viga kukkudes.
«Olukorrad, kus inimesed on kodus kukkunud ja vajavad abi, on tuttavad ka päästjatele. Enamasti on need juhtumid, kus eakas inimene on kodus kukkunud ega saa enam ise püsti. Harvad pole korrad, kus kukkunu on lamanud maas pikki tunde või isegi päevi, enne kui keegi on hakanud muretsema ja abi kutsunud,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin.
Alkohol ja teised meelemürgid
Noorte ja tööealiste puhul paistavad kukkumiste statistikas välja meelemürkide kuritarvitamise juhtumid. Ka suureneb meelemürkide mõju all olles tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või saada viga mõnel muul moel, näiteks kui end kuhugi ära lüüa või teise inimesega konflikti sattuda.
«Suuremat vigastusriski seostatakse noorte puhul suurema impulsiivsusega ja väiksemate enesejuhtimise oskustega, alkoholi ja teiste uimastite tarvitamisega, kogenematusega tööriistade ja aparaatide käsitsemisel ning stressisituatsioonide ja ülepingutusega,» selgitas TAI paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru.
Ta lisas, et sarnaseid tegureid on märgata ka tööealiste hulgas, kuid erinevalt noortest, kes ei pruugi osata seadmeid kasutada, kipuvad tööealised end masinast targemaks pidama. «Tööealistel on riskiteguriks seadmetega töötamisel vähene teadlikkus ohutusnõuetest või nende eiramine,» märkis Purru.
Ühe peamise vigastuste tekke põhjusena Tartumaal tuleb Purru sõnul esile tõsta ka liiklusõnnetusi, ja just neid õnnetusi, mis on juhtunud jalgratturitega. Mullu registreeriti sellised juhtumeid Tartumaal 618. Ja 2021. aastal oli Tartumaa koos Pärnumaaga jalgratturite vigastuste poolest esirinnas.
Mullu vajas vigastuste tõttu ravi umbes 152 000 Eesti elanikku. Vigastusjuhtudega seotud ravikulud küündisid 53 miljoni euroni, millest Tartumaa ja Tartu linna elanike ravikuludeks kulus umbes 6,4 miljonit eurot.