Tanel Tein: prügipõletus linnaservas? Mõtleme veel

Tanel Tein. Foto: Erakogu

Keegi ei vaidle, et meie majapidamistes üle jäävad värvipotid või muruniidukiõli ja Eesti ettevõtteis tekkivad ohtlikud jäätmed vajavad turvalist ja keskkonnasäästlikku käitlemist (Argo Luude: «Ohtlike jäätmete ees ei saa silmi sulgeda», TPM 7.6). Olgu mainitud, et põletamine keskkonnasäästliku käitlemisviisi alla muidugi ei käi, kuid mitte selles pole praegu peamine küsimus. Aga sedagi peaks vaagima. Siiski on vähemalt ajaleheveergudel käivitunud dialoog, mida peaks Tartu linnavõim pidama oma elanikega juba vähemalt viimased viis aastat.

Tartu külje alla planeeritavale Baltimaade suurimale ohtlike jäätmete põletustehasele on linnavalitsus andnud loa ilma seaduses ettenähtud eriplaneeringuta, mille ülesanne olnuks teha põhjalikud analüüsid sellise tehase sobivuse kohta kõnealusesse keskkonda. Nii on praegugi ebaselge, millele tuginedes arvavad linnavalitsejad eesotsas linnapeaga, et parim ja sobivaim koht suuri riske sisaldava tehase püstitamiseks on elamutega piirnev linnaterritoorium kolme kilomeetri kaugusel kesklinnast?

See, et kunagi oli see koht selliseks tegevuseks sobiv, ei ole argument, sest linn on viimaste aastakümnetega tohutult muutunud ja kasvanud. Võrreldes senisega suurenevad ju tugevalt ka uue tehase käitlusmahud, mis võib olla suur probleem. Jah, jäätmeid on vaja käidelda, kuid just asukoht on turvalisuse seisukohast määrava tähtsusega, ja kohalike elanike turvalisus pole jäätmete käitlemise olulisuse kõrval teisejärguline teema.