Uuringu kohaselt kasutavad mootorratturid turvavarustust aina rohkem

Motohundi tsiklitega meeskond eskortis mullu suvel ralliautosid läbi linna Raadile ralliparki. Foto: Eili Arula

Kolme aastaga on mootorratturite turvavarustuse kasutamine märgatavalt edenenud, paranenud on ka teadlikkus. Tallinna ülikooli diplomitöös uuriti rohkem kui 650 mootorratturi suhtumist kaitsevarustusse ja selle kasutamist.

Töö autor, Tartus tegutseva autokooli Motohunt õpetaja Ants Verliini sõnul on kõige rõõmustavam, et kohustuslikku kiivrit kantakse pea sajal protsendil juhtudel ehk 99,7 protsenti juhtidest kannab alati kiivrit. «Suurenenud on ka muu varustuse kandmine: kaitsmetega kindaid kasutab pea 96 protsenti vastanutest, kolm aastat tagasi oli see näitaja 86 protsenti. Motojopet kannab 94 protsenti mootorratturitest, eelmises uuringus oli see näitaja vaid 75 protsenti,» teatas ta.

Ants Verliini sõnul on oluline ka see, et juhid on teadvustanud, et mootorrattur on liiklusõnnetuses alati nõrgem pool ning motovarustus on iseenda kaitseks. «Vaid 3,5 protsenti vastanutest leidis, et ei peaks kandma täielikku motovarustust, valdav enamik saab varustuse vajalikkusest selgelt aru. See on väga oluline, et mootorrattur mõistab turvavarustuse vajalikkust ja kasutab seda, kuna aasta-aastalt on liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv jäänud samaks või olnud kasvavas järgus,» lisas ta.

Rohkem kui kolmveerand vastanutest on sattunud liiklusohtlikku olukorda ja rohkem kui veerandi vastanutega on juhtunud liiklusõnnetus. «Uuring näitas, et kui juht sattus täielikku turvavarustust kandes liiklusõnnetusse, siis enamikul juhtudel olid vigastused minimaalsed – peamiselt sinikad ja põrutused,» selgitas Verliin.

Peamiste varustuseta sõitmise põhjustena nimetasid juhid kaht: sihtkohas ei ole võimalust riideid vahetada ning ilm on soe. Ants Verliini sõnul on mõlemad probleemid lihtsalt lahendatavad. «Suvine turvavarustus on väga õhuke ning võib jahutada isegi efektiivsemalt kui sõita ilma varustuseta. Riiete vahetamise probleemi lahendab kihiline riietus, kus motovarustuse all on õhukesed-lühikesed riided. Sihtkohas saab vajadusel neile pikemad-soojemad tavariided peale panna,» rääkis ta.

Turvavarustuse valik on väga mitmekesine. Tänapäeva suvine turvavarustus on õhuke ning jahutab tõhusalt kuumadel suvepäevadel. Lisaks on võimalik kasutada spetsiaalseid kaitsmetega sõiduteksaseid ja -tenniseid, mida on viisakas kanda ka näiteks kontoris.

Diplomitöös pakkuti välja ka lahendusi, kuidas suurendada turvavarustuse kasutamist. «Kõige efektiivsem ja parim lahendus oleks, kui kõik motokoolid kasutaksid õpilastel kogu õppimise ajal täielikku turvavarustust, mitte tavariietusele peale käivaid lisakaitsmeid. Motohundi autokoolis oleme õpilastele pakkunud täielikku turvavarustust juba aastast 2010 ja näeme, et õppesõitude ajaga harjuvad juhid varustust kasutama ja vahetama, see muutub tavaliseks osaks sõidust,» kinnitas Verliin.

Uuring näitas, et kui juht sattus täielikku turvavarustust kandes liiklusõnnetusse, siis enamikul juhtudel olid vigastused minimaalsed – peamiselt sinikad ja põrutused. Foto: Autokool Motohunt

Team Motohunt on Eesti ainus vabatahtlikest koosnev mototurvetiim. Viiskümmend mootorratturit tagavad spordivõistluste ajal võistlejate, piirkonnas liiklevate autojuhtide ja jalakäijate turvalisust. Hooaja jooksul hoitakse turvalisust kuni neljakümnel üritusel, ühe hooaja jooksul käib turbes 250 mootorratast.

Motohunt on turvalisusele pühendunud autokool, mille eesmärk on anda oskused turvaliseks liiklemiseks.