Tartlannat lahutas surmast kõigest paar minutit

Vingugaasi leke, valeväljakutse. Foto on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Öeldakse, et oma silm on kuningas, kuid vähemalt ühel juhul pole selle tarkusega midagi peale hakata. Vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu pole võimalik seda niisama ära tunda, aga kui sellises keskkonnas pikalt olla, on see eluohtlik.

Sageli pole pererahval aimugi, et nähtamatu eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul on nii mõnigi saanud vingugaasi olemasolust teada alles pärast anduri paigaldamist.

«Pärast anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg valehäiret. Põhjus pole olnud aga rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis on vingugaas,» rääkis ta. «Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks uskumatult suur hulk inimesi hoopis loobub andurist ning seab oma tervise ohtu.»

2021. aastast on lisaks suitsuandurile kohustuslik ka vingugaasiandur. See peab olema tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. G4Si värskest uuringust selgus aga jahmatav fakt: seda nõuet täidab vaid 75 protsenti leibkondadest, 25 protsenti eirab seadust.

Kui teadlikud on inimesed vingugaasist ning kuidas end selle eest kaitsta? G4Si ja päästeameti statistika annab vastused.

Häirele ei pöörata tähelepanu

Vingugaas tekib mittetäieliku põlemise käigus ning seda on võimalik tuvastada ainult anduri abil. «Ilmselt just seetõttu tekivad olukorrad, kus inimene peab vinguanduri häiret valeks – ruumis pole vingugaas tema jaoks kuidagi tajutav,» nendib G4Si Nublu teenusejuht Eveli Hunt ning lisab, et sel põhjusel loobus eelmisel aastal 2000 perekonda vingugaasiandurist (siia hulka kuulusid ka teiste brändide andurid, mitte vaid Nublu).

Värskest uuringust selgus veel nii mõndagi:

33 protsenti vastanutest ei teadnud, et vingugaasi ei saa ära tunda või et selle tuvastamiseks on vaja vinguandurit.

136 000 inimese suvekodu on ohus (ja nad eiravad seadust), sest neil on vingugaasiandurikohustus (neil on tahkekütte või gaasiseade), aga neil pole andurit.

50 protsenti inimestest eirab vingugaasianduri paigaldusjuhendit ja paigaldab anduri madalamale kui 1,5 meetrit.

Endiselt pole kadunud valearusaam, et vingugaas on õhust raskem – nii arvab ekslikult 44 protsenti vastajatest.

Allikas: G4S

Tunne oma küttekollet

Iga küttekolle on erinev ning kui seda mitte tunda, on vingugaasi tekkimine üsna tõenäoline. Hunt toob näite jaanuarikuust, mil ühest Keila eramust tuli vingugaasihäire. Kontaktisikud kõnele ei vastanud ning G4Si patrull läks asja uurima.

Patrullile avasid ukse kooliealised lapsed, kes olid üksi kodus. «Lapsed ohtu ei tajunud, kuid eksperdil kaasas olev vingugaasi käsimõõtur tuvastas hoones kõrge vingugaasi taseme. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli ning eluruumid tuulutati,» rääkis Hunt. «Kliendi sõnul küttis tol päeval ahju vanaema, kes polnud konkreetse küttekolde eripäradega kursis ning sulges siibri liiga vara. Tavaliselt küttis ahju pereema. Vanaema oli pahaaimamatult paariks tunniks laste juurest ära tulnud ning selle ajaga oligi vingugaas tekkinud.»

Alles paar nädalat tagasi registreeris Nublu andur aga Tartu korteris tulehäire, millele reageeris patrullekipaaž. Korteriuksele koputamisele vastati, et kohe tehakse uks lahti, kuid pikalt ei tulnud kedagi. Lõpuks tegi naine korteriukse lahti. Koridor ja köök olid paksult suitsu täis ning naisel oli pea verine. Patrull juhatas naise õue värske õhu kätte.

Peale seda läks patrulli turvatöötaja tagasi korteri kööki, kus avastas, et kartulid olid jäetud pliidile ja pann toiduga kärssas. Patrull lülitas pliidi välja ja tegi aknad lahti, et ruumid tuulutada. Patrullil kaasas olnud vingugaasitaseme käsimõõtur näitas tulemuseks 2000 ppm, mis tähendab, et kui patrull oleks saabunud mõni minut hiljem, oleks korteris olnud naine surnud. Kohale kutsutud kiirabi viis naise haiglasse tervisekontrolli.

Päästeameti nõunik Berit-Helena Lamp nentis, et inimesed ei reageeri tihti anduri tööle ning viibivad ruumis edasi seda isegi tuulutamata. «Endiselt eeldavad inimesed, et nad peaksid vingugaasi nägema või selle lõhna tundma ning ei taha mõista, et ainus tuvastamise viis on anduri reageerimine,» tõdes ta.

Vingugaasiga seotud õnnetused 2020.–2022. aastal

2020. aastal hukkus üheksa inimest ja sai tervisekahjustusi 53 inimest 45 sündmuse käigus.

2021. aastal hukkus vingugaasimürgistuse tõttu viis inimest viie sündmuse käigus (neist üks oli laps). Tervisekahjustusi sai 47 inimest (nende hulgas kuus last) 41 sündmuse käigus.

2020.–2022. aastal oli kõige sagedasem vingugaasimürgistuse põhjus see, et küttekolde siiber pandi liiga vara kinni.

2022. aastal tekkisid vingugaasi tõttu terviseprobleemid vähemalt 47 inimesel. Surmajuhtumite andmed ei ole veel kinnitatud.

Allikas: Päästeamet

Lamp lisab, et täielikku ülevaadet statistika siiski ei anna. «Kõikidele vingugaasisündmustele päästjad ei jõua. Näiteks võib olla olukord, kus ahi on vingu sisse ajanud, inimene hukkub, kuid leitakse alles hiljem. Selleks ajaks on igasugune vingugaas ruumist lahtunud,» rääkis ta.