Verekeskuse laborijuht: verd ei saa kunagi kunstlikult toota

Vereloovutamine. Foto: Raul Mee

14. juunil tähistatakse rahvusvahelist veredoonorluse päeva. Päeva eesmärk on suurendada teadlikkust veredoonorlusest ja selle vajalikkusest ning tunnustada doonoreid.

2022. aastal oli Eestis 28 724 doonorit, kes loovutasid üle 50 000 veredoosi. Kuigi veredoonorite arv on viimastel aastatel olnud langevas trendis, siis eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Tervise arengu instituudi andmetel kasutati 2022. aastal Eesti haiglates erinevaid verekomponente ligi 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ka ligi 400 kuni 14-aastast last.

Verd loovutajalt kogutakse 450 milliliitrit verd pehmesse läbipaistvast plastist kotti. Doonorilt kogutud veri aga samal kujul haiglasse ei jõua. Vere koostisosad eraldatakse üksteisest.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juhi Ülle Kuusiku sõnul on komponentide eraldamisel mitu eelist. «Esiteks võimaldab see üle kanda just seda, millest abivajajal on hetkel puudus. Näiteks on võimalik kokku panna mitme doonori vereliistakud, et saada raviks vajalik kogus, või jagada hoopis ühe doonori punalibled väikesteks doosideks beebidele või alles sündimata lastele. Teiseks võimaldab komponentide eraldamine neid sobivates tingimustes säilitada. Seega võimaldab vere eraldamine kasutada verd palju otstarbekamalt,» selgitas ta.

Täisverest moodustavad umbes 45 protsenti vererakud ja ülejäänud 55 protsenti vereplasma. Vererakkudest kasutatakse erütrotsüüte ehk punaliblesid ja trombotsüüte ehk vereliistakuid.

Punalibled on organismi hapnikukandjad ning neid kasutatakse nii operatsioonidel ja sünnitustel verekaotuse puhul kui ka aneemia raviks. Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini. Vereliistakud on olulised vere hüübimisel ning nende kontsentraati kasutatakse nii vere- ja maksahaiguste ravis kui ka põletuste ja suurte verekaotuste korral.

Vereplasma sisaldab valke ja hüübimisfaktoreid, seega kasutatakse värskelt külmutatud plasmat eelkõige hüübimishäirete raviks. Lisaks saab plasmast valmistada ka rohkem kui kahtkümmet ravimit, mida kasutatakse näiteks hemofiilia, korduvate raseduse katkemiste, immuunpuudulikkuse ja neuroloogiliste haiguste raviks.

Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juht Ülle Kuusik julgustab kõiki tulema verd loovutama. «Verd ei saa kuidagi kunstlikult toota, seega on doonorite panus hädavajalik ja asendamatu. Doonoriverd võivad vajada ka meie enda lähedased ja tuttavad ning doonoriverest võib ühel olulisel päeval sõltuda ka meie enda elu,» lausus ta.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuses annetati verd 2022. aastal 15 343 korral, millest 28 protsenti doonoripäevadel.

Verekeskus ootab suvel doonoreid esmaspäevast neljapäevani kell 9–17 ning reedel kell 8–15.30.

Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18–65 eluaastat. Väikseim vahe kahe vereloovutuse vahel peaks olema vähemalt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva. Rohkem infot verekeskuse koduleheküljel.