Petseris elab veel eesti ja setu keel

Mõni nädal enne emakeelepäeva tekkis mul kirjavahetus kolme tüdrukuga, kellel on tavatu päritolu. Nad õpivad Petseri lingvistilises gümnaasiumis. Paljud ütlevad selle kohta vanast harjumusest Petseri eesti kool.

Anneli Torm õpib 5. klassis ja soovib pärast gümnaasiumi lõpetamist hakata õppima Tartu Ülikoolis. Eriala ei ole kindel, aega mõtelda ja ümber mõtelda on veel palju.

«Räägin iga päev eesti keeles isaga, ta on rahvuselt eestlane, ema on venelanna. Eesti keelt räägin ka ristiema ja onu Andresega,» kirjutas Anneli. «Onu lõpetas Petseri eesti kooli viimases lennus ja hiljem Võru kutseõppekeskuse metallitöötlemise erialal.»

Vene ja eesti keelele lisaks kõneleb Anneli ka veidi setu keelt. «Minu sugulane Helju Tsopatalo õpetab meie koolis setukeelseid laule,» märkis ta.

Proovid setu keeles

Helju Tsopatalo käib noori leelotajaid juhendamas juba kümnendat aastat. Proovides räägib ta kõigiga setu keeles. Ta elab setude kunagisest pealinnast kümmekond kilomeetrit eemal Poodlessa (Podlesje) külas.
Anna Tammeleht on 15-aastane ja õpib 9. klassis. «Elan koos emaga. Ema on eestlane. Ma oskan väga hästi vene keelt, sest minu isa on venelane. Setu keelest ma saan aru, aga ei oska vastata,» kirjutas ta.

Kui lõputunnistus käes, soovib Anna minna edasi õppima Peterburisse kunstikõrgkooli. «Vabal ajal ma joonistan ja loen raamatuid. Olen ka tihti koos oma sõbrannadega, aitan ema,» lisas ta. «Käin tihti Eestis. Seal elavad minu sugulased ja sõbrad. Nendega räägin nii eesti kui ka vene keeles.»

Marija Kazmirtšuk on Anna klassiõde. «Meil on väike klass, ainult seitse tüdrukut, aga mul on suur pere – ema, neli venda, mina ja isa,» kirjutas Marija. «Ema on rahvuselt eestlane, isa venelane. Kodus räägime peamiselt vene keeles. Mina oskan eesti keelt rohkem kui minu vennad.»

Ta oskab ka pisut setu keelt. Selles keeles saab ta kõnelda vanaemaga.

Mullu suvel oli Marijal võimalus veeta mõni aeg lastelaagris Pärnumaal. Ta sai sealt kaasa häid mälestusi, kirjasõpru ja suure soovi tänavu suvel tagasi minna. Ja kui ta gümnaasiumi lõpetab, tahab ta õpinguid jätkata Eestis. Võib-olla mõnes kõrgkoolis, aga ehk hoopis Tartu kutsehariduskeskuses.

Kõik kolm last suunas Tartu Postimehe reporterile meilima nende eesti keele õpetaja Vally Tamm (pildil). Ta on koostanud raamatu «Petseri eesti kool: minevik, olevik, tulevik» (Eesti Keele Sihtasutus, 2005).

«Selle raamatuga panin ma punkti eesti õppekeelega kooli eksisteerimisele Venemaal,» märkis ta. «Alates 1. septembrist 2005 muudeti kool vene õppekeelega kooliks. Igas klassis õpetatakse eesti keelt, teised õppeained on vene keeles, õpilased on peamiselt venekeelsed.»

Tartlanna Vally Tammest sai Eesti haridusministeeriumis korraldatud konkursi võidu järel eesti keele õpetaja Petseri eesti koolis aastal 2002. Aastal 2009 sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2010. aasta õpetajate päeval aasta õpetaja aunimetuse.

Tartus käib ta Petserist nii tihti kui tarvis, paari-kolme nädala tagant. Tema kodu asub Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja lähedal. Sestap oli tal üsna lihtne kutsuda ERMi Sõprade Seltsi sekretäri Sirje Madissoni vahendusel oma kooli seekordset, 13. eesti keele päeva sisustama muuseumi esindus.

Eesti keele päev

Koolis on praegu kirjas direktor Svetlana Rakuta andmeil 158 last. Eesti ja sealhulgas setu juurtega lapsi on neist väiksem osa. Seepärast oligi saali – õieti suure klassitoa – otsaseina kaunistuseks kirjas «eesti keele päev», mitte «emakeelepäev».

Eesti rahvarõivastest andis ülevaate Vaike Reemann ja rahvakalendri aastaringist Virve Tuubel. Sellest, et ERM tunneb vanavara kõrval suurt huvi ka tänapäevase eluolu jäädvustamise vastu, kõneles Tiina Tael.

Enne muuseumitundi oli aga kontsert setu-, eesti- ja soomekeelsetest lauludest. Leelokooris Tsirgukõsõ laulsid teiste hulgas Tartu Postimehe reporteri kirjasõbrad Marija Kaz­­mirtšuk, Anna Tammeleht ja Anneli Torm.

Tagasi üles