P, 1.10.2023

Eesti ajakirjandusettevõtted: oleme šokeeritud riigi otsusest tõsta ajakirjanduse tellimuste käibemaksu

Tartu Postimees
Facebook
Comments
Ajalehed.
Ajalehed. Foto: Konstantin Sednev

Eesti meediaettevõtete liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära nelja protsendi võrra – seda ühegi analüüsita, kirjastajaid kaasamata.

Liidu tegevjuhi Merle Viirmaa sõnutsi on üleriigilistele ja kohalikele lehtedele maksutõus šokk, sest tellimustele kehtiva käibemaksumäära tõus tuleb lisaks üldisele käibemaksutõusule, mis meediaettevõtete reklaamimüügile nagunii rakenduks.

«Olime juba mitu nädalat kuulnud kuulujutte, et lisaks koalitsioonilepingus ja valitsuse tööplaanis kokkulepitud maksutõusudele sepitses koalitsioon salaja lisaks veel ka ajakirjanduse tellimustele käibemaksutõusu, aga kuna valitsus omaalgatuslikult meid ei kaasanud ning plaani näidati hoopis opositsiooni soovina, siis nüüd on selginud, et see oli siiski kogu aeg valitsuse plaan – süvendada ebavõrdset konkurentsi digihiidudega ning viia Eesti ajakirjanduse kirjastamiseks Euroopa kõige kallimate riikide sekka – sellesse gruppi me edaspidi oma ühesaprotsendise käibemaksumääraga paigutume," ütles Viirmaa.

Eesti meediaettevõtete liidu liikmete kollektiivne äritulem 2021. aastal oli miinuses ning liidu tegevjuhi sõnul saab maksutõus tulla ainult kärbete arvelt.

«Kes saavad, kärbivad investeeringuid; kes ei saa, kärbivad töökohti. Kindlasti satub märkimisväärne hulk 850 ajakirjaniku töökohast Eestis löögi alla, sest viimase aasta jooksul on ajakirjanduse tegevuskeskkond oluliselt halvenenud: üle kahe korra on sõja ajal tõusnud paberi hind ja muud kulud, kiirenenud on reklaamiraha väljavool Eesti meediaturult.

Eesti on ainus riik Euroopas, kus käibemaks ajakirjandusele tõuseb. Kui Covidi ja Venemaa agressiooni tuules tehti suuri sõnu vaba ajakirjanduse olulisusest, venekeelse ajakirjandusega tegelemise olulisusest ja avaliku ruumi täiustamise vajadusest, siis need sõnad ei maksa valitsuse tegude valguses mitte midagi. Kõige enam kummastab professionaalse ja avatud dialoogi puudus ning, ausalt öeldes, ebapädevad argumendid. Osa valitsuspoliitikute väited, et neil polnud alternatiive, on vääraks osutunud, käibemaksudirektiiv võimaldas just ajakirjandusele veel erinevaid lahendeid, mis riigi tulusid ei oleks muutnud. Väärväited, salatsemine ja dialoogi puudus süvendavad ajakirjandusettevõtete pettumust valitsuses,» lõpetas Viirmaa.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles