Toomas Kiho: tuhat ja Tartu (2)

Toomas Kiho
, Akadeemia peatoimetaja
Copy
Pildil Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ülikooli raamatukogu ees.
Pildil Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ülikooli raamatukogu ees. Foto: Sille Annuk

Mihkel Mäesalu ja Mariann Raisma kutsuvad artiklis «Millal sai alguse Tartu linn?» (TPM, 31.5) üles mõtlema, kuidas tähistada 2024. aastal kaheksasaja aasta möödumist Tartu linna asutamisest. Samas tuules tuleb aga tartlastele kohe esitada veelgi suurem üleskutse: aeg on hakata mõtlema, kuidas tähistada seda, et aastal 2030 möödub tuhat aastat Tartu esmamainimisest kirjalikes allikates.

1224 on tähtis, aga 1030 pole mitte vähem tähtis. Nii ei tohiks ühe tähistamine tähendada teise tähtpäeva tõrjumist. Mõlemad aastad on Tartule olulised, kuigi samas traagilised – nagu ajaloos sageli, tundub suur pilt ülev (linna esmamainimine, linnaõigused jms), kuid asja sees, ajaloo hammasrataste vahel olijatele õudne.

Pole ju saladus, et nii aastal 1224 kui ka 1030 kannatas Tartu üsna kõvasti vaenuvägede sõjategevuses. Ja see on veel pehmelt öeldud. Kiievi vürsti Jaroslavi sõjakäik 1030. aastal siiamaile on üldteada, ka Mäesalu ja Raisma nimetavad seda: «Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutas [Tartu] ugalaste linnuse ja põletas selle maha.» Ja koos sellega on igati õigustatud küsida, kas linnuse mahapõletamist tasub pidulikult meenutada. Linnuse hävimisest teha suur piduasi, mida sajandite taga meenutada? Ei kõlbaks justkui?! Eriti teravalt on seda küsitud viimastel aastakümnetel, kui vene tagapõhjaga vallutust, mida Jaroslavi käik ju oli, positiivses toonis esile tõsta pole parketikõlblik.

Tagasi üles