«Avalikus kohas kardavad rattavargad valvesüsteeme aina vähem. Kui varas on saagi kätte saanud ja suudab juba rattaga ise ära liikuda, siis teda ei pruugi huvitada kaamerasse jäämine. Hilisem menetlus jalgratta tagasisaamiseks võib olla väga pikk protsess,» kinnitas Foruse müügivaldkonna juht Martin Kirk.
Politsei- ja piirivalveameti Tartu menetlusjuhi Timo Reinthali sõnul on üheks rattavarguste suurenemise põhjuseks ilmselt keeruline majanduslik olukord, samuti on jalgrattaid võimalik kiiresti ja lihtsalt varastada.
«Kahjuks on ka inimesed nõus kahtlase päritoluga jalgrattaid ostma ja see tekitab omakorda turgu varastatud rataste müüjatele,» sõnas Reinthal.
Kõige tõhusam viis oma kaherattalist kaitsta on väga hea rattalukk, mida pole lihtne lõhkuda. Kindlasti on oluline, kuidas lukk paigaldada.
Forus soovitab samuti kinnisvaraomanikel, korteriühistutel ja avalikel asutustel varustada oma rattaparklad videovalvega, et näha, mis parklas tegelikult toimub. Võimalusel tuleks samuti rataste parkimise ala füüsiliselt piirata – ehitada näiteks spetsiaalne maja või ala, millele saab ligi ainult koodiga. Kui hoonel on mehitatud valve, siis tuleks mõelda, kuidas turvatöötaja saaks samuti ratastel pilku peal hoida.
Martin Kirk ütleb, et videopilt aitab küll vargust hiljem menetleda, aga vargust tõkestada saab eelkõige inimene ise, kui soetab endale kvaliteetse rattaluku, mida kaherattalise küljest kiirelt kätte ei saa. «Kindlasti peaks ratta korrektselt lukustama ning võimalikult lõhkumiskindla lukuga.»
Foruse varavastaste süütegude analüüs põhineb politsei- ja piirivalveameti avaandmetel.