Tartu üks sarivaras annab kõvasti tööd nii turvafirmale kui ka politseile

Varas poes. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Viking Security turvafirma töötajad on poole aasta jooksul pidanud juba kümneid kordi kinni sõltuvus- ja vaimse häirega inimese, kes vajalikku abi saamata veedab oma päevi Tartus varastades. Turvafirma esindaja sõnul on seesugune probleem tegelikult palju laiem ja koormab asjatult ka politseid.

Kõnealune sarivaras on umbes 30-aastane mees, kelle käitumine on ettearvamatu ja kelle nii-öelda karjäär vargana algas selle aasta alguses, tutvustas probleemi Viking Security mehitatud valve juht Juhan Aia.

«Meie Lõuna-Eesti videovalvekeskusele jäi isik silma ja tema käitumises tuvastati mustrid, mis lubasid järgmisi vargusi juba ennetada. Aga hoolimata korduvast politseile üleandmisest naaseb ta peagi taas vargile,» rääkis Aia.

Ei vastuta millegi eest

Kuigi mees rikub seadust, ei saa teda turvaeksperdi hinnangul pidada kurjategijaks, sest ta ei tundu olevat vaimse tervise murede tõttu võimeline enda tegude eest vastutama. See juhtum on äärmuslik näide, aga ühtlasi suurema probleemijäämäe veepealne tipp.

«Mitte just kõige suurem, aga siiski märkimisväärne osa Eestis iga päev kahju tekitavatest varastest on inimesed, kes ei saa päriselt aru, mida nad teevad,» selgitas Aia. «Nendega ei peaks tegelema politsei ja turvaettevõtted, vaid sotsiaaltöötajad ja vaimse tervise spetsialistid, et inimesed saaksid vajalikku abi ega ohustaks enam ennast ja teisi.»

Viking Security valvejuhi hinnangul toimub praegu nii politsei kui turvaettevõtete ressursi raiskamine, sest kulukalt välja õpetatud töötajad teevad olude sunnil hoopis hädapärast sotsiaaltööd.

«Näiteks kõnealust Tartu meest iga kord haldavad turvatöötajad tegelevad n-ö iseleiutatud teraapiaga: pakuvad talle lihtsaid loomingulisi tegevusi, mis tunduvad teda rahustavat. Hiljuti veetis ta näiteks viis tundi turvaruumis paberile pildikesi joonistades,» rääkis Aia.

Tema arvates on lahenduseks rohkemate sotsiaaltöötajate koolitamine ja töölevõtmine, sest see on vähem kulukas kui politseinike või turvatöötajate sedalaadi probleemidega koormamine.

«Ilmselt saab parandada ka asutustevahelist infovahetust ja koostööd,» märkis Aia. «Esimene samm on aga probleemi laiem teadvustamine. Kuna meil on nii riigis kui ka erasektoris korrakaitse valdkonnas inimesi pigem puudu, peaks mõistliku ja kulutõhusa tööjaotuse leidmine olema ühine prioriteet.»

Söövad poes kõhugi täis

Ülikoolilinnas on mõned sellised inimesed, kes annavad politseile sarivargustega palju tööd, tõdes Tartu politseijaoskonna menetlusgrupi juht Timo Reinthal.

«Peamiselt varastavad nad kauplustest toidu- ja joogipoolist ning kahjud on väga väikesed,» ütles ta. «Harvad ei ole aga ka need juhtumid, kui nad kohe poes kõhu täis söövad ja selle eest mõistagi maksmata jätavad.»

Politsei on need inimesed turvatöötajate abil enamasti tabanud ning nende suhtes on alustatud menetlust. «Terviseseisundi hindamiseks oleme neid toimetanud ka raviasutusse,» lisas Reinthal.

Kuigi politsei on alustanud nende inimeste suhtes süüteomenetlused, ei aita neid tegelikult ükski menetlus ega selle järel määratav karistus. «Tegu on laiema sotsiaalse probleemiga, mille puhul oleks vaja inimest aidata juba enne seda, kui ta varastama läheb,» sõnas Reinthal. «Samuti on vastutus ka kauplusel ning nende turvameeskonnal, kes peaks vargust takistama juba eos, kui märkavad poes neile tuttavat nägu.»