Absoluutne külmarekord! Teiseks juuniks pruuniks kuidagi ei saa

Öökülma mõjutavaid tegureid on palju: pinnase niiskus, veekogude lähedus ja muu. Foto: Urmas Luik

Täna ehk 2. juuni varahommikul langes temperatuur Raplamaal Kuusikul kahe meetri kõrgusel maapinnast lausa –3,3 kraadini, mis on Kuusiku uus juunikuu absoluutne külmarekord, teatas keskkonnaagentuur. Varasem, –2,7 kraadi külma, on juunis Kuusikul mõõdetud 1941. aasta 10. juunil. Ka eelseisev öö võib tulla kohatise öökülmaga, hoiatas sünoptik Kairo Kiitsak.

Väga napilt jäi täna Eestis veel püsima juunikuu läbi aegade külmarekord, mis on mõõdetud Pakril 1. juunil 1916. aastal, ja see oli –3,5 kraadi.

Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel langes täna temperatuur kahe meetri kõrgusel õhus –2,4 kraadini. Jõgeva juunikuu külmarekord –3,0 kraadi pärineb samuti 1941. aasta 10. juunist. 2. juuni varasem külmarekord on olnud Jõgeval 1975. aastal, see oli –1,4 kraadi.

Keskkonnaagentuur teatas ka, et maapinnal ehk paari sentimeetri kõrgusel maapinna kohal langes temperatuur kohati –3 kuni –7 kraadini, see on korralik öökülm juuni kohta.

Kust see külm tuli?

Siin näeb, et mis need õhumassid teevad parasjagu. Foto: Keskkonnaagentuuri foto

«Briti saartel on juba pikemat aega väheliikuvana püsinud võimas kõrgrõhkkond, mis takistab madalrõhkkondade jõudmist Lääne- ja Kesk-Euroopasse,» selgitas olukorda sünoptik Kairo Kiitsak. «Kuna Lääne-Euroopa poolt on madalrõhkkondadele uks suletud, siis kulgeb nende liikumine Islandi lähistelt üle Norra mere ja Skandinaavia põhjatipu ida-kirde suunas. Madalrõhkkondade lohud omakorda riivavad ka Läänemere ümbrust.»

Kairo Kiitsaku sõnul jõudis arktiline õhumass meile seetõttu, et Briti saarte kohal paikneb kõrgrõhkkond ja Venemaa kohal madalrõhkkond. Niisugune rõhkkondade paigutus tingib selle, et õhumassid saavad liikuda põhjast lõunasse.

«Niisiis jõudiski meile Põhja-Jäämerelt üle Skandinaavia ja Soome arktiline õhk, mis on juuni alguse kohta pikaajalisest keskmisest märkimisväärselt külmem. Maapinna ja õhu intensiivset jahtumist soodustas öösel nõrgenenud tuul ja selgem taevas,» ütles ta.

Mis juhtub eeloleval ööl?

«Eeloleval ööl jätkub põhja poolt külmema ja niiskema õhu sissevool,» vastas Kiitsak. «Aga taevas on rohkem pilvi ja esineb hoogsadusid, muutlik pilvisus. Pilved takistavad õhu ja maapinna jahtumist. Aga kus on selgem, seal on öökülm taas väga tõenäoline.»

Ka päev on jahe. Põhja poolt lisandub külmemat ja niiskemat õhku. Ilm tuleb vahelduva pilvisusega.

Mitmel pool on oodata vihmahooge, mille sekka võib tulla isegi lörtsi ja rahet. Sajuhood liiguvad põhjast lõunasse. Puhub valdavalt loode- ja põhjatuul 5 kuni 10 m/s, puhanguti 15, rannikul 7–12, puhanguti kuni 17 m/s, õhtul aegamisi nõrgeneb.

Õhutemperatuur on 8 kuni 13 °C, sajuhoogudes langeb kohati 3 kuni 5 °C-ni.

Varahommikul said uued 2. juuni ilma jaheduse rekordid kirja ka Heltermaal +1,8 kraadi (varasem oli +2,1 kraadi 1975), Sõrves +1,9 kraadi (varasem oli +3,1 aastal 1907), Kihnus +4,2 kraadi (varasem oli +5,1 kraadi 1962. aastal).