Kogukonnapäev Oojaa! tutvustab tartlastele linnaveekogude tähtsust

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Bioloog Jürgen Karvak Jaamamõisa oja vee-elustikku uurimas.
Bioloog Jürgen Karvak Jaamamõisa oja vee-elustikku uurimas. Foto: Sille Annuk

3. juunil kell 12–18 korraldab Tartu Rohering koos Tartu ülikooliga Papli tänaval kogukonnapäeva, millega tuletatakse tartlastele meelde kolme linnaosa läbiva Jaamamõisa oja olemasolu ja tähtsust.

Päeva jooksul vaadeldakse oja mitme kandi alt ja arutatakse, kas ojasängi peaks taas avama ja kui, siis milliseid võimalusi võib see tartlastele ja ülejäänud linnaelustikule pakkuda.

Projektimeeskond ootab üritusele inimesi, kes tahavad oja tundma õppida ja kaasa mõelda, kuidas panna avatud oja ümbritsevate majade elanike heaks tööle. Tähendagu see siis jalutusradu, puhke-, pikniku- või looduse uurimise alasid, mängimis- või kokkusaamise kohti, ehk ka lihtsalt ilusamat linnaruumi ning vaheldust asfaldile.

Papli tänaval toimuval üritusel kuuleb ettekandeid ja vestlusringe ning Tartu linnamuuseum kogub linnaelanikelt ainest uue püsinäituse tarbeks. Vaadata saab näitust Hiinalinna aedadest ja tutvuda Tartu Hansa kooli õpilaste ojajutukestega. Väiksemad saavad akvaariumis uurida oja vee-elukaid ja neid ka kohe kriidiga asfaldile jäädvustada. Sportlikud on oodatud osa võtma akrojoogast, mis toimub Jaama ja Puiestee tänava ristis, kus oja teeb käänaku ja kaob maa alla. Giidi juhendamisel saab uudistada, millises kohas oja üldse maa all voolab.

Tartu ülikooli vooluveekogude bioloog Jürgen Karvak ütles, et linnaoja tähtsuse tabamisel nõustavad tartlasi Aarhusi linna märgalade taastamise eksperdid, kes asuvad uurima, kas ja kuidas saab Jaamamõisa oja maa peale tuua ning muul viisil looduslikumaks muuta. «Nende taastamiskogemused näitavad, et avatud veekogu loob linnaruumis loodusväärtuste kõrval mitmeid võimalusi ka linnaelanikele. Nendele tasub mõelda juba praegu. Kuigi Jaamamõisa oja maa peale toomise kohta ei tehta otsust niipea, soovime linnaelanikke kaasata võimalikult varases staadiumis,» sõnas Karvak.

Sini-rohealad pakuvad linnale mitmeid eeliseid. Vooluveekogud lisavad kuivale linnaõhule niiskust ja jahutavad õhku. Vulina kuulamine ja voolu jälgimine aitab inimestel lõõgastuda. Linnaloomade jaoks on sini-rohealad tuiksooned, mida mööda linnas liikuda. Looduslikum ojasäng aitab leevendada üleujutusi ja oja suudab end ka ise paremini puhastada. Nii jõuab Emajõkke ja merre puhtam vesi – veetaimed aitavad reostust kinni püüda.

Tartu ülikooli tudengite uurimistöö näitab, et Jaamamõisa oja läbib eripalgelist piirkonda, millel aga pole ühtset väljakujunenud nägu. Kui Supilinn seostub Emajõega ja Vaksali kant raudteega, siis Jaamamõisa piirkond võib seostuda ühele linnaaianduse, teisele Nõukogude lennuväe ja kolmandale hoopis oma koolimajaga. Kas Jaamamõisa oja võiks pakkuda ühenduslüli muust Tartu elust kõrvale jäänud Hiinalinna, vaikse Jaamamõisa aedlinnaku ja Anne kanali populaarsete jalutusradade vahel? Sellele küsimusele otsitaksegi Oojaa! kogukonnaüritusel vastust.

Tartu Rohering (rahvusvaheliselt urbanLIFEcircles) on rahvusvaheline Euroopa Komisjoni Life'i programmi rahastatud linnalooduse projekt.

Toimumiskoht: Papli 3–7, https://goo.gl/maps/zPXaVHUyGCPTJRsP7

Oojaa! Facebookis: https://fb.me/e/2GtfHLZD9

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles