Linnavolikogus: otstarbekuse küsimus

Jüri Saar Foto: Pm

Väikese tänavajupi, õigemini trepi nimetamata jätmine Armeenia suurmehe järgi kujunes volikogu läinud neljapäeva istungil õige suureks küsimuseks.

Ettepaneku anda Lossi tänavalt Inglisillale viivale trepile nimeks Abovjani tõus Armeenia õpetlase Hatšatur Abovjani järgi tegi Keskerakond ja eelnõu kaitses fraktsiooni esimees Olev Raju.

Ta meenutas, et Tartus oli tänaval Abovjani nimi, peahoones oli ka Abovjani nimega auditoorium. Enam pole. Kohalikud armeenlased on aga teinud ettepaneku nimetada taas üks tänav Abovjani järgi ja kaalumisel leidnud keskpartei, et kõige sümboolsem on selline tänav ülikooli juures ja selline tõus, kuna Abovjan on ka alpinismi rajajaid peale selle, et oli armeenia kirjakeele rajaja.

Raju erakonnakaaslane Vladimir Šokman meenutas, et just äsja andis volikogu endise rektori Hezeli järgi nime samaväärsele tänavajupile, mis ühendab Liivi tänavat Baeri tänavaga. Ajalooliselt oli praeguse Liivi tänava nimi Hezeli tänav.

Sots Peep Peterson tegi küsimustega otsa lahti: «Kas te ei leidnud mõnd väärikamat tõusu, natuke nadiks jääb see?»

«Kust me selle Tartus leiaksime,» vastas Raju. «Jah, Toomemägi ei ole Ararat ega Elbrus, aga meil ei ole kõrgemat mäge Tartus. Kultuurikomisjonis öeldi, et ei saa, kuidas me nimetame, trepp on lagunenud. Armeenia ärimehed ütlesid, et toovad kas või eraldi konteineriga spetsiaalse graniidi ja teevad oma kulu ja kirjadega trepi korda.»

Koalitsiooni eitavat hoiakut kaitses abilinnapea Raimond Tamm, kelle väitel on eelnõu peamine probleem, et selline nime andmine avaks uued uksed, kust võib tulla terve laine analoogseid ettepanekuid.

«Meil hetkeseisuga selline praktika väikekohtade – nagu paigad, trepid ja kandid – nime määramiseks puudub,» rääkis Tamm. «Samuti on oluline, et määratav nimi oleks ajalooliselt seostatav ja pigem mitte võõrkeelne.»

Sots Jarno Laur uuris, et kui tänavanimi peab olema eestipärane, kuidas siis Struve tänav ja teised selletaolised peaks passima. Tamm vastas, et see on vaid seadusandja soovitus, millest ei pea kindlasti kinni pidama.

Professor Marju Lauristin leidis, et vaja oleks üldist lähenemist, sest Tartus puudub ülevaade, kes peaks olema kivisse raiutud, kes tänava nimega ja kes muul viisil mälestatud. «Neid ettepanekuid võib tulla siit ja sealt, aga raske on neid ad hoc hallata,» ütles Lauristin.

Linnapea Urmas Kruuse nentis, et sellise väikese lõigu nimetamine kuulsa inimese nimega ei ole otstarbekas. «Kui tahaks vähegi emotsionaalne olla, siis vähim tõus, mis võiks olla Abovjani-nimeline, on raekoja tagant tähetorni, siis hakkab vähegi tekkima tunne, kuidas Ararati mäkke ronimine oli, vähemalt südamelöökide järgi,» põhjendas ta.

Keskerakonna teinegi algatus läks vett vedama. Keskpartei oli esitanud arupärimise, et saada ülevaadet Tartu linnaametnike erakondlikust kuuluvusest, kuid linnapea Kruuse põhjendas, miks sellist ülevaadet anda ei saa.

Nimelt ei tohtivat linnavalitsus töötajate kohta sellist teavet koguda, kuna ei vaja seda oma ülesannete täitmisel. Isikute kohta andmete kogumine peaks olema eesmärgipärane ehk siis otstarbekohane. Ta lisas, et Tartus on ametnike erakonnastumise tase madalam kui Tallinnast.

See vastus tekitas hämmeldust. «Erakondade liikmeskond on avalik teave, kandideerinud isikud ka pole salastatud, kas salastatud on linnaametnikud?» imestas Lauristin. «Kui te leiate, et ei saa ja ei tohigi teada ametnike erakonnastumise astet, siis kuidas me saame poliitilise korruptsiooniga võidelda? Ma usun, et Tartu on paremas olukorras kui Tallinn, aga tahaks ka selle kohta tõendeid saada.»

Kruuse vastas, et igaüks võib neid andmeid internetist uurida, aga oleks hoopis iseasi, kui seda teeks linnavalitsus.

«Me ei pea seda võimalikuks sisemisest eetikast ja moraalinormidest lähtuvalt,» ütles linnapea.

Lõpetuseks juhtis aga Raju tähelepanu, et just samasuguse arupärimise on Tallinna volikogus esitanud Reformierakonna fraktsioon, ja küsis, kas Keskerakond võib Tallinnas sama tühja vastuse anda.