Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu Peetri kirikust kõlab peagi uue kella heli
Lisatud fotod kella valamisest!

Reedel valati Saksamaal Gescheri linna valukojas Peetri kirikule uus tornikell. Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga sõnul valati kell jumala auks, Kristuse enese nimel ja ristirahva õnnistuseks meie linnas. FOTO: Ants Tooming

Pea sada kolmkümmend aastat Peetri kiriku kogudust teeninud, kuid sõjas kannatada saanud tornikell läheb peagi puhkama, sest reedel valati Saksamaal maailmakuulsas Gescheri linna valukojas Tartu kirikule uus kell.

Kella sündi kohapeal vaatamas käinud Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga sõnul tõusis uue tornikella valamise teema päevakorrale eelmise aasta sügisel, kui Tiit Veeberi annetuse abil oli alanud kiriku katuseremont.

«Siis arutasimegi seal tornis seistes, et kas selline asi tuleks kõne alla. Tegime kalkulatsioonid ning aasta lõpuks oli otsus tehtud,» rääkis Tooming.

Peetri kirik sai 1944. aasta pommitamistes kõvasti pihta ning sellest ajast saadik on üks kahest tornikellast olnud mõrane. «Ta küll töötab, aga õiget heli ei ole. Teeb ainult plänn ja plänn ning taastada pole seda võimalik,» nentis Tooming.

Ajalooline kell valati 1884. aastal Venemaal Gattšinas, kuid kahjuks polnud kella heli üles lindistatud. Seetõttu otsustati uus kell panna kokku kõlama tervena säilinud tornikellaga.

Saksamaal Vestfaalis asuvat Gescheri linna valukoda soovitas Peetri kirikule orelimeister Toomas Mäeväli, kelle abiga on viimase kuue aasta jooksul valatud Eesti kirikutele juba üle 30 kella.

Surm ja ülestõusmine

Toominga sõnul oli valamine äärmiselt pühalik ja erilise palveatmosfääriga toiming.

Sulametall jooksis mööda renne maa sisse pandud vormidesse reedesel päeval, kuna see sümboliseerib Kristuse surma. «Kohal oli piiskop, kes pidas saksakeelse palve. Ka mina pidasin palve ja lugesin lõigu pühakirjast. Rahvast oli palju ja lauldi koraale. Iga väljavalamise eel hüüdis kellameister «Jumala nimel!». Tossu ja sisinat oli kõvasti. See oli võimas tunne,» kirjeldas õpetaja ajaloolist sündmust.

Üle kolmesaja aasta tegutsenud kellatehases valatakse kelli tavaliselt vaid neli korda aastas, sest sulatusahju tasub keskkonnanõuete tõttu kütta vaid siis, kui valamisele läheb vähemalt kolm tonni metalli.

Peale Peetri kiriku said seekord omale uued kellad ka Berliini, Kölni, Jõhvi ja Tuhala kirik. Õpetaja sõnul kaalub Peetri koguduse kell 230 kilo, Kölni kellal on raskust aga üle kahe tonni.

Toomas Mäeväli selgitas, et kirikukellade valamisel kasutatakse sulamina pronksi, milles on seitsekümmend kaheksa protsenti vaske ja kakskümmend kaks protsenti tina.

«Tihti arvatakse, et kella sisse pannakse ka hõbedat, aga see on müüt. Kui isegi mõnikord on leitud kellast hõbedat, siis on see sinna sattunud seetõttu, et valamisel on kasutatud vanametalli. Näiteks hõbetatud küünlajalgu,» selgitas Mäeväli, kelle sõnul annab selline vase ja tina vahekord kõige parema kõla.

Reedel valatud vormid jäeti kolmeks päevaks maa sisse ning kaevati üles täna hommikul.

«See tähendab Kristuse ülestõusmist ning sümboolselt jumala hääle esiletoomist,» ütles Tooming, kelle sõnul pole sajaprotsendilist garantiid, et kellad välja tulevad, ning seetõttu saab loota ainult jumala heatahtlikkusele. Kellade lahtikaevamine ja vormist välja võtmine jäädvustatakse ka filmilindile.

Kella pühitseb peapiiskop

Uus kell maksab umbes

32 000 eurot ning sellele on peale valatud ka annetaja nimi. Kui kõik õnnestub, peaks jumala auks ja ristirahva õnnistuseks valatud kell jõudma Tartusse ülestõusmispühaks ehk 8. aprilliks. «Torni on see plaanis tõsta kolmainupühaks ehk 3. juuniks, kui kella saabub pühitsema peapiiskop Andres Põder,» ütles Tooming ja lisas, et vana kell jäetakse kirikusse vaatamiseks.

Esialgu 400 000 euroga kiriku katuseremonti toetanud soojaettevõtja Tiit Veeberi annetus on kasvanud nüüd juba ligi 800 000 euroni. Peale katuse tehakse korda ka altar, saal ning soojustatakse lagi. «See raha on läinud õigesse kohta,» lausus Veeber ning lisas, et kui uus kell on torni saanud, on talle suurim au seda kuulata.

Tagasi üles
Back