/nginx/o/2008/11/05/90315t1hf41a.jpg)
Neljapäevane valitsuse istung venis hilisesse õhtusse – üle kolme tunni arutati Eesti Rahva Muuseumi ehitamist ja sellega seonduvat, eelkõige muidugi rahastamise võimalusi. Enne seda olid nii peaminister Andrus Ansip kui ka kultuuriminister Rein Lang väljendanud otsusekindlust hoolimata eurorahast ilmajäämisest ERM omal jõul valmis ehitada, mille üle on põhjust rahulolu tunda rahvus- ja kultuuriteadlikul üldsusel, sealhulgas muidugi tartlastel.
Heameelt selle üle, et kaua kavandatu, otsustatu ja seadustegagi kinnitatu ei jää ebamäärasusse hulpima, vaid meil jätkub sihikindlust täita kohustust talletada eesti rahva pärimust, hoida rahvuslikku identiteeti ja mälu.
See ei ole kerge, eesseisvat võib pigem võrrelda Kolgata tee läbimisega, et ettemääratu teostuks, sest rahaasjad, selle leidmine ja jaotamine, ei kulge kunagi lahkarvamusteta. Ja muuseumi ehituseks Raadile on tarvis väga palju raha.
Esialgu on kõne all kultuurkapitali riiklikult tähtsate ehitiste rajamiseks mõeldud raha, aga ka eraldised hasartmängumaksust, riigieelarvest, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omavahenditest, laenust. Kõik need on vaid esialgsed variandid, teemat jätakatakse pärast rahandusministeeriumi majandusprognoosi valmimist aprillis.
Sihile jõudmiseks on peale elujõulise rahastamisskeemi vaja kogu valitsuse ja riigikogu tahet seda ehitust üldse alustada, sest võetagu raha kust tahes, millestki tuleb selle nimel loobuda. Majandusministri Juhan Partsi esimeste reaktsioonide järgi võib arvata, et vastuolemist on rohkem IRLis, aga vastuväiteid võib tulla ka peaministri parteist, kuivõrd majanduslikult kehvapoolsel ajal on suurprojekte ette võtta riskantne, ent mitte võimatu.
ERMi ehitamist on nimetatud luksuseks, suurusehullustuseks, raha matmiseks võssa, klaaskasti ehitamiseks käpikutele ja vokkidele jms. Igal inimesel on õigus arvata mida tahes ja avaldada seda ka veebi vox populi’s, küll aga tekitab hämmastust tõsistele arvamustele pretendeerivais etteastetes kuulda või lugeda jätkuvalt klaaskastist, köetavast lennurajast ning vaat et maailma serval asuvast Raadist. (Üks «tarkpea» on põhjendanud Raadi kaugust Tartu kesklinnast koguni sellega, et oma tudengiajal ei sattnud ta kordagi Raadile!) Ja muidugi muuseumist kui vanavarahoidlast.
Kes kedagi milleski veenda tahab, peaks siiski lähtuma tegelikest asjaoludest ja arengutest, mitte ammugi ümber lükatud stampidest, õhutades hüsteeriat ja kujutlusi, kuidas Eesti elu puhkeb õitsele, kui ERMi ei ehitata, kuidas kõik vajadused kaetakse rahaga, mis muidu sellele kulunuks. Kultuurivaenulikkus on aga pahe, mida väike eesti rahvas endale lubada ei tohiks.
Peale vastutuse ehituse rahastamisskeemi väljatöötamise eest lasub Andrus Ansipil ja Rein Langil ülesanne veenda nii valitsuspartnereid kui ka erakonnakaaslasi vajaduses alustatu lõpule viia ehk ERM valmis ehitada, nagu nad mõlemad on lubanud.
Meest sõnast ...
Tartu Postimehe arvates – ja seda oleme varemgi rõhutanud – väärivad eestlased oma rahvusmuuseumi, mis jääb ka tulevastele põlvedele meie rahva loost rääkima. Seda ideed ei tohiks peenrahana laiali pilduda.