Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Endine Tartu abilinnapea uuest skandaalist: see sobiks paremini muinasjuturaamatusse (3)

Copy
Kajar Lemberi kohtuotsuse ettelugemine esimese kohtuastmes toimus mullu detsembri keskel.
Kajar Lemberi kohtuotsuse ettelugemine esimese kohtuastmes toimus mullu detsembri keskel. Foto: Sille Annuk

Kolmapäeva hommikul tuli ilmsiks, et kaitsepolitsei kahtlustab Tartu abilinnapead Priit Humalat (Isamaa) ja ettevõtjat Parvel Pruunsilda korruptsioonikuritegudes. Teatele reageeris jõulise avaldusega Tartu endine abilinnapea Kajar Lember, kes oli neljast Tartu abilinnapeast esimene, keda prokuratuur korruptsioonikuriteos kahtlustas. Lember sai kahtlustuse juba 2016. aastal, kohtutee ei ole tema jaoks veel lõplikult läbi.

Lember sõnas sotsiaalmeedias alustuseks, et ei tea juba aastaid midagi Tartu linnavalitsuse toimetamistest ning ka Humalat ja Pruunsilda puudutava kaasuse detailidest. «Aga esmasel pilgul lugedes tahaks ikka väga targutada,» sõnas ta.

«Konkreetse hoone kontekstis on arutelud juba väga vanad ja lōpuks suhteliselt loogilise stsenaariumi kujunemises ei suuda küll kuritegu näha. Miks peaks kedagi mōjutama, kui üks tahab müüa, üks ei taha osta ja teine tahab,» mõtiskles Lember.

Ta lisas, et tundub ikka väga meelevaldne panna kokku tuttavatest pangaomanik ning sama panga laenuklient ja otsida sealtläbi mingit mōju ja seoseid.

«See kōik oleks nagu juba olnud. Mingite geeniuste arvates olin mina ka kunagi väidetava tasuta juukselōikuse saamise tōttu jääbud seeläbi juuksurile faktiliselt vōlgu ning see suurejooneline võlg siis sundis mind tegelema mingite otsustega kellegi teise kui linna huvides. Tule taevas appi! See sobiks paremini kuskile Lindgreni muinasjuturaamatusse,» märkis endine Tartu abilinnapea ühismeedias.

Ta lisas, et kunagi ei saa välistada, et ongi nii-öelda tagamaid, mida alguses ei näe, siin ei saa taas aru, kus isegi vōiks olla loogiline motivatsioon ning üleüldse vajadus midagi mōjutada.

«Olgem ausad, pealtnäha tuleb sellest taas üks mage lugu, mis parimal juhul päädib ülimalt segase ja mitmeti tōlgendatava toimingupiirangu rikkumisena, millest lōpuks ei saa tegelikult aru ka süüdistajad ise, rääkimata kahtlusalustest, isegi kui tuvastatakse miski formaalne eksimus,» lisas Lember.

Kajar Lember sai kuriteokahtlustuse 2016. aasta maikuus, mil talle esitati kahtlustus kelmuses ja altkäemaksu võtmises. Asjasse oli segatud ka hulk ettevõtteid ning aastate jooksul ilmnes, et kelmus olevat seotud väidetavalt PRIA petmisega. Lember ja teised asjaosalised jõudsid PRIAga kokkuleppele, kuid altkäemaksu episoodi, mis oli oma olemuselt üheksaeurone juukselõikus, jahvatasid kohtuveskid kuni eelmise aasta detsembrini, mil Tartu maakohus mõistis Lemberi altkäemaksu võtmises õigeks. Kohtuotsus pole veel lõplik, sest prokuratuur kaebas asja ringkonnakohtusse, kes hakkab asja arutama tänavu novembris.

Tagasi üles