:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15348324t1hd1c9.jpg)
Erivajadusega laste ja noorte 19. teatrifestival Savilind pälvis eile Sadamateatris täismaja. Publikukohad olid enamasti hõivatud, vaatajaiks esinejate sõbrad, tuttavad ja pereliikmeid ... Ka üks lasteaiarühm koos õpetajatega. Laval käis üheksa truppi, tuldud oli Kärdlast, Pärnust, Tallinnast ja muidugi Tartust – Kroonuaia koolist kaks ja Maarja koolist üks trupp.
Teatrifestivali projektijuht Kadri Männiksaar rõõmustas festivali üle väga, sest 2003. aastal sündinud ja vahepeal koroona tõttu kahel aastal vahele jäänud ning eelmisel aastal vaid virtuaalselt aset leidnud festival sai nüüd ometi võimaluse päriselt toimuda ja inimesed üksteist silmast silma näha.
/nginx/o/2023/05/26/15348337t1hd058.jpg)
Kadri Männiksaar tunnistas, et koroonaaeg ei mõjunud erivajadusega laste ja noorte näiteringidele just hästi, sest osavõtjaid oli sel korral vähem kui varasematel headel aegadel.
Tartu Maarja kooli 9. klassi õpetaja Nele Aun viis festivalile aga terve oma klassi, kuna Maarja koolis on see tavaks juba niigi, et 9. klass valmistab kooli lõpuks ette näidendi, mis kooliperele ette näidatakse.
Et selline lõputöö on nagu eksam ja algusest peale üks väga suur tegemine, hakkas õpetaja ettevalmistustega ka varakult pihta. Inspiratsiooni sai ta ühelt klassiekskursioonilt Palamusele. Ühekorraga ta taipas, et kõik need Oskar Lutsu loodud tegelased on temal klassis karakteritena olemas. Koolilõpunäidendi lugu ta peas hakkas jumet võtma.
Õpetajal vedas ka sellega, et klassis on kaks eriti andekat õpilast, kellest üks sai Tootsi ja teine Arno rolli. Samuti oli nende klassis juba loomu poolest olemas Tõnisson, kes küll ise oma teksti esitada ei saanud, aga ka selleks puhuks oli õpetajal juba mõte peas arenemas. Loo pealkirjaks sai «Kevade ehk Tõnissoni kooliaasta».
Lavastuse prooviperioodil julgustas neid omakorda näitleja Maarja Jakobson, kes jagas väikseid nippe ja soovitusi, kuna näitleja teab hästi, kuidas laval olija publikusse paistab või mida ta tegema peab, et mõjusam näida.
/nginx/o/2023/05/26/15348341t1hcbd1.jpg)
Töö sai lavaküpseks enne festivali ja koolis jõuti see publikule ka ette mängida. Paraku tuli lugu festivali tarbeks lühemaks teha ja noortel ilma pikema proovita täiesti võõrale lavale astuda.
Kõigest hoolimata läks neil hästi. Tootsi osatäitja Andero Kadak teenis žüriilt eripreemia ning kogu Maarja kooli trupp vääris kiitust selle eest, et ka õpetajad ise kaasa lõid.
Tõnissoni osatäitja, kes oma teksti ise öelda ei saanud, toetas laval näiteks õpetaja Pärt Presmann. Kiirt suunas õpetaja Nele Aun ning Cornelis Lakeman aitas Imelikku. Kooli direktor Jaanus Rooba mängis aga õpetaja Lauri ning õpetaja Kaupo Jõeveer esitas köstri rolli. Lisaks toetasid etendust muusikud Karmen Linnamägi ja Merje Malkki ning videomeister Sirje Penjam.
Festivali juht Kadri Männiksaar selgitas, et festivalil esinejaid pingeritta ei panda, aga tunnustust jagatakse paljudele. Kõigil on ju tugevaid külgi, mida esile tõsta. Lavastajapreemia läks seekord Zoja Mellovile, kes tõi Tallinna tugikeskuse Juks noortega lavale loo «Mina loen». Žüriis töötasid Katrin Luts, kes on Savilinnu festivali ellukutsuja, Maret Oomer, kes on ise lavastaja, kooliteatrite ja harrastusteatrite entusiast, ning õpetaja Laine Välbe.
Kadri Männiksaar on kindel, et erivajadusega lastele mõeldud teatrifestival ei tohi kuhugi kaduda, sest olgugi et Eestis eksisteerib ka kooliteatrite festival, ei tunneks paljud erivajadusega lapsed ja noored seal end turvaliselt. Kõikidel ei ole liikumine nii osav ega kõne hea, kuid ometi vajavad erivajadusega noored samamoodi lava- ja esinemiskogemust. Kadri Männiksaar töötab ka ise Tartu Kroonuaia koolis, kus õpib praegu 129 õpilast. Ta on eripedagoog ning on seal lapsi õpetanud 2002. aastast alates.
Tartu Maarja kooli klassiõpetaja Nele Aun ütles veel, et on üks asi, mis talle alati väga südamesse läheb, see on lapsevanemate tänu. «Väga sageli on emadel ja isadel pisarad silmas, olen ma märganud,» rääkis ta. «Ja olen nii tänulik, et lapsevanemad üldse usaldavad meid nii palju, et me võime teatritükke teha. Et nad ei arva, et nende lapsed kuidagi marionettideks muudetakse, vaid usuvad, et noorte võimed saavad märgatud ja nende mälestustesse jääb üks elamus.»
/nginx/o/2023/05/26/15348353t1h1bdb.jpg)
Järgmine Savilinnu festival on järjekorras 20. ning leiab aset Sadamateatris täpselt aasta pärast.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)