Ilma muutumisest Tartu kandis. Nüüd on teisiti kui varem

Suved on Tartu kandis üha soojemad ning kuumalained sagenevad. Foto: Kristjan Teedema

Kolmkümmend aastat. On seda vähe või palju? Inimeste jaoks piisavalt pikk aeg – pea üks põlvkond. Samas ka piisav periood ühe või teise paiga ilmaolude uurimiseks, sest klimatoloogias on kliimamuutustest rääkimiseks selline aegrida lühim.

Ajast, mil sain tartlaseks ehk möödunud sajandi kuuekümnendate algusest on linnas nii elu- kui ka ilmaolu palju muutunud. Kui tollal oli käibel väljend «Sellest ajast on palju solki Emajõkke voolanud …», siis nüüd räägitakse solgi asemel rohkem hoopis kasvuhoonegaasidest ja atmosfäärist.

Ain Kallis oma kodus Tartus. Foto: Dmitri Kotjuh

Ajad on muutunud. Kui pool sajandit tagasi huvitusid inimesed ilmast kõneldes põhiliselt jaanipühade kuivusest ja jõulude lumest (muidugi ka järgmise päeva prognoosist), siis nüüd loeme-kuuleme meediast pea iga jumala päev, et maakera kliima ja ilmaelu on kõvasti muutunud. Siinne ilmakord õnneks mitte, õhkkond aga küll ja seda mitmes mõttes.

Kõige olulisemad ilmaelemendid on teatavasti õhutemperatuur ja sademed. Esimest neist on Tartus mõõdetud juba 1865. aastast alates. Kui keskkonnaagentuuri ilmateenistuses arvutatud Tartu kandi keskmine aastane õhutemperatuur oli möödunud sajandi alguses (1901–1930) 4,7 kraadi ning lõpu poole (1961–1990) 4,9 kraadi, siis viimasel ajal (aastail 1991–2020) juba 6,3 kraadi. Soojemaks on muutunud eriti kevad ja talv, vähem sügis.

Eestit on tabanud kuumalaine – Anne kanal 2021. aasta juunis. Foto: Kristjan Teedema

Nüüd tuleb kõige olulisem. Soojuse poolest on esikohtadel just paari viimase aasta näitajad: kõige kõrgem aasta keskmine õhutemperatuur oli Tartumaal aastal 2020 (8,1 kraadi), suvi 2021 (18,9 kraadi), talv 2019/2020 (1,9 kraadi), sügis 2020 (9,6 kraadi). Lämmid kevaded jäid aastail 2007 ja 2014 maha vaid kaugete 1921. ja 1920. aasta näitajaist.

Võrdluseks: külmal 1941. aastal oli Tartus aasta keskmine õhutemperatuur vaid 2,6 kraadi ja karmil sõjatalvel 1941/1942 suisa jube –12,6 kraadi.

Kuna aasta keskmise õhutemperatuuri määravad peamiselt talvekuude kraadid, oligi 2020 nii soe – niinimetatud klimaatiline talv kestis ainult neli päeva! Viimase aja talvede ilmastikumuutusi tunnevad kõige paremini meie sportlased: suusahundid ja uisuilvesed. Veebruaris korraldataval Tartu suusamaratonil on olnud võimalik nautida ideaalset talveilma üheksal aastal ja taluda kõva pakast vaid kahel korral. Kaheksal aastal jäi aga maraton ära lume puudumise tõttu. Paarkümmend aastat tagasi olid talved rohkem talve moodi. Viimane ohtlik külmalaine (pakast vähemalt viiel päeval –30 kraadi) oli Tartus 1987. aasta detsembris.

Tartu Postimehe eluajal oli üks karmimaid talvi 2002/2003, kui 11. jaanuari hommikul mõõdeti Tõraveres –34,2 kraadi õhukülma (lume pinnal –41 kraadi). Ei läinud siis autod käima ega inimesed sõitma. Tartu Postimehes muretseti Emajõel elavate partide pärast, kelle toidukohad kinni külmusid. «Inimesed saavad parte aidata, neile võib saia visata, ainult mitte kõva,» soovitas ornitoloog. Nüüd on asjad teisiti.

Mitmel talvel arutati lehes külmapühade teemal, saadakse ju linna temperatuurinäit paarkümmend kilomeetrit eemal asuvast Tartu-Tõravere ilmajaamast. Olgu külmakraadidega, nagu on (talvel suured erinevused linnaosades), tuulekülma arvutamiseks aga pole tuule kiiruse näitusid linnas kusagilt võtta. 2012. aasta jaanuaris soovitas Tartu haridusosakond lähtuda külmapühade määramisel tervest talupojamõistusest.

Lumi on üks väga tähtis ollus, kirjutati sajandi eest. Tartu lehes on antud pidevat ülevaadet tänavate olukorrast, see tähendab lumeoludest ja libedusest. Eriti palju oli kurtmist 1999. aasta veebruaris: «Kui lumesadu ei lakka, muutuvad Tartu tänavad läbitamatuks!» Nüüd on kirumist vähem, kuigi lund on mõnel talvel küllaga – 2010/2011. aasta talvel veeti linna tänavatelt minema 75 583 kuupmeetrit lund.

Eestlase palve ilmataadile «Olgu muu ajaga, kuidas on, peaasi et suvi soe oleks!» ja vanasõna «Parem soojas surra kui külmas elada!» näitavad meie igatsust parema kliima järele. Midagi on muutunud – ka suved on meie kandis üha rohkem konti mööda: aastail 1961–1990 oli Tartus suve keskmine õhutemperatuur 15,8 kraadi. Nüüd, perioodil 1991–2020 juba 16,7 kraadi. Kuumalained üha sagenevad, palavate suvede hulka kuuluvad lähiaastad 2021, 2010, 2011, 2022, 2002 jne; jahedapoolsete sekka 2017 ja 2000. Väga palaval 2010. aastal kirjutati lehes: «Kaua kestnud kuumus võttis lehmadelt piima, suretas kalu, aga muru kasvas ikka hoogsalt …»

Paduvihmasid on tulnud nii kuumadel kui ka jahedatel suvedel. 31. augustil 2021 vaeti Tartu Postimehes vajadust suurendada sademete mõõtekohtade arvu linnas: 11. kuupäeval sadas 70 millimeetrit (tõeline padusadu!) vaid Tartu veevärgi Puiestee tänaval asuvas mõõtepunktis, Ravila tänava kandis Physicumi katusel saadi vihma koguseks 45 millimeetrit ning Tähe tänava lõpus asuvas veevärgi mõõtepunktis vaid kaheksa millimeetrit. Muide, ametlikult tõi viimase 30 aasta tugevaim sadu Tõraveres vähem kui 62,7 millimeetrit vihmavett (13. juuni 2009).

Tugev äikesevihm uputas Supilinna. Pildil jalgrattur Herne ja Meloni tänava ristmikule tekkinud sügavast lombist läbi sõitmas. Foto: Kristjan Teedema

Tugevad sajud võivad teha paksu pahandust. Nii tekitas 2016. aasta 3. juuli äikesetorm Toomemäe nõlval just toomkiriku taga korraliku maalihke.

Tugevad sajud ja kevadine lumesulamine võivad muuta Emajõe Ateena mõned linnaosad Emajõe Veneetsiaks. Tartu hüdromeetriajaamas mõõdeti jõe maksimaalseks veetasemeks 2010. aasta aprillis 331 sentimeetrit, järgmisel aastal 315 sentimeetrit. Ihaste elanikel oli kohati vesi ahjus, tänavatel sõideti paatidega. Seevastu paari aasta sügisel (1996, 2002, 2006) oli jõe põhi selgelt näha.

Kuna Tallinna ähvardab uputada Ülemiste vanake, võrukesi Tamula vetevaim, pole raske taibata, miks laskis Tartu linnavalitsus lumerohketel talvedel tuua Raekoja platsile kuulsa Jõmmu kohalikuks Noa laevaks, mis uputuse korral peaks mahutama paremiku linnavalitsusest koos volikoguga.

Suurtest tormidest on me linna säästetud – isegi 2010. aasta augustis möllanud äikesetormist, mis viis Väike-Maarja kirikult torni. Küll osutus tapvaks tuulehoog 5. juulil 2015 Ülenurme lennuvälja lähedal, kui lendu läinud batuut tappis kaks ja vigastas üht last. Tornaadosid on möllanud õige mitu, viimati mullu Kambja vallas.

Oskar Lutsu köstrit parafraseerides läheb jumala päikene enne looja, kui me ilmataadi tempude registriga valmis saame.

Täienduseks

Kõige ilusam suvi – 1999. aastal (soe, sadas öösiti)

Kõige koledam suvi – 1998. aastal (jahe, tuulispaskne, märg – rekordiliselt 424 millimeetrit vihma)

Kõige päikesepaistelisem suvi – 1999. aastal (886 tundi päikest)

Kõige pilvisem suvi – 1998 (578 tundi)

Kõige kõrvetavam päike (ultraviolettkiirguse intensiivsus) – 6. juuli 2008 ja 29. juuni 2011 (8,6 UVI ühikut)

Kõige äikeselisem aasta – 2021 (746 välgulööki)

Kõige paksem lumi – 2010 Praagal (77 sentimeetrit)

Kõige külmem jõululaupäev – 2001 (–32,2 °C)

Kõige külmem volbriöö – 2017 (–3,5 °C)

Kõige soojem volbriöö – 1998 (9,6 °C)

Eesti kliimarekord – suurim rahetera Tartumaa kirdeosas 29. mail 2000 (70 millimeetrit)