Tänavune Võnnu Kaera-Jaan tõi kokku tõelise pärandi

Jens Raavik
, ajakirjanik
Copy
Tänavu 22. korda toimunud Võnnu Kaera-Jaan meenutas korraldajate sõnul rohke osavõtjate arvuga ürituse esimesi aastaid.
Tänavu 22. korda toimunud Võnnu Kaera-Jaan meenutas korraldajate sõnul rohke osavõtjate arvuga ürituse esimesi aastaid. Foto: Villu Lepikov

Möödunud laupäeval, 20. mail ajaloolises Võnnu kihelkonnakeskuses peetud traditsioonilisel rahvatantsurühmade võistutantsimisel Võnnu Kaera-Jaan osales 267 tantsijat 20 tantsurühmast.

Rühmade võistutantsimisele eelnes rongkäik Võnnu kultuurimaja juurest Gustav Suitsu majamuuseumi juurde, mille õunapuuaias leidsid aset sündmuse põhitegevus. Võistutantsimisel tulid esitusele nii omaloomingulised kaerajaanid kui muud rahvatantsud. Osalejaid oli Harjumaalt, Põlvamaalt, Ida-Virumaalt ja Pärnumaalt ning loomulikult olid esindatud ka kohalikud ja Tartumaa tantsurühmad.

Tänavune, 22. Võnnu Kaera-Jaan meenutas rohke osavõtjate arvuga ürituse esimesi aastaid. Osalejaid oli mudilastest kuni väärikas eas tantsijateni. «See tähendab, et Võnnus Kaera-Jaani traditsioon elab ikka edasi ja on meie kogukonna väga oluline osa,» ütles Kastre uus vallavanem Annika Pajumaa-Murov tervituskõnes. Ta tunnustas osavõtjate pühendumist, tantsuilu ja traditsioonide elus hoidmist.

Tantsurühmade võistutantsimist hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid soome tantsupärandi uurija ja praktik Juha-Matti Aronen, Eesti rahvakultuuri keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst ja kohaliku esindajana Kristel Möller. Viimase sõnul oli näha, et rahvatantsijad olid kõvasti tööd teinud ja lisaks sellele, et publik ja žürii esitusi nautisid, tegid seda Mölleri sõnul ka tantsijad ise. «Selle nimel nad seda kõike teevadki ja nii see pärandkultuur kandubki edasi põlvest põlve,» rääkis ta õhinal.

Žüriile jäi enim silma juhendaja Elo Undi tantse esitanud Tallinna ülikooli rahvatantsuansambel Soveldaja, kes teenis välja festivali suure rändkarika ehk Kaera-Jaani Rusika ja rahalise auhinna. Soveldaja teine võistlustants lummas hindajaid intrigeeriva musikaalsuse ja humoorikate detailidega.

Lisaks andis žürii välja neli Võnnu Kaera-Jaani eripreemiat:

  • piduse kaerajaani eripreemia – Põlva Päntajalad
  • kaerajaani koreograafia ja esituse eripreemia – Tallinna prantsuse lütseumi tantsuansambel Leesikad 2
  • põlvkondade sidususe eripreemia – Sitikad
  • tantsukeeles jutustamise eripreemia – Tantsutahe

    Allikas: Kastre vallavalitsus

Ürituse raames toimusid veel mitmesugused õpitoad ning laat, kus oma toodangut pakkusid kohalikud käsitöölised ja väiketootjad. Õitsvas õunapuuaias sai uudistada rahvakultuuri keskuse rändnäitust «Pärand elab!». Õhtupoolikul andis kontserdi julgeid rahvamuusikatöötlusi tegev muusikagrupp Must Bass Läks Üle Tee ja mõnusaid tantsurütme pakkus pärimusbänd Tradimus. Üritust juhtis käbedateks vanamuttideks kehastunud Põlvamaa huumoritrio Lahedad Mutid Lahedalt. Võnnu Kaera-Jaani korraldas Kastre valla haridus- ja kultuuriosakond.

Eesti rahvakultuuri keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul oli tänavune Võnnu Kaera-Jaan tõeline pärandikokkutulek. «Me saime nautida õitsvate õunapuude all vaimsest kultuuripärandist rääkivat näitust. Päeval oli siin jutuvestmine, samal ajal ööbikud laksutasid. Me oleme nautinud 20 eripalgelist tantsunumbrit. Rahvariides inimesed kõnnivad ringi ning ilmestavad kogu ümbruskonda ja vana puude all maja. See on tõeline pai südamele ja ilusale pärandi hoidmisele,» võttis Grauberg-Longhurst päeva kokku.

«Mina olen seda päeva väga nautinud juba enne, kui tantsud pihta hakkasid. Mul on väga hea tunne,» kommenteeris žüriiliige Juha-Matti Aronen.

Võnnu Kaera-Jaaniga on alates 1999. aastast tähistatud kuulsa rahvalaulutegelase Kaera-Jaani Võnnu kandist põlvnemist ja tantsuvõistluse keskmes on rühmade omaloominguline kaerajaanitants.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles