Väikelapse surmaga lõppenud õnnetuses osalenud autojuht tohib vabalt edasi sõita

Kokkupõrkes hukkunud väikelast mälestati 6. mail küünalde toomisega õnnetuspaika. Foto: Margus Ansu

Tartus Aruküla teel Salvesti tehase lähedal juhtus 3. mail raske liiklusõnnetus, kus said viga 26-aastane naine ja vähem kui aastane laps. 8-kuune laps suri saadud vigastustesse haiglas ning emagi sai kokkupõrkes kõvasti kannatada, ent Volvot juhtinud eakas mees pääses vigastusteta. Õnnetuse täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluses, kuid seni võib autojuht liikluses igasuguste piiranguteta osaleda.

Teadaolevalt sõitis Volvot juhtinud 83-aastane mees otsa Salvesti tehase ees ülekäigurada ületanud 26-aastasele naisele ja vankris olnud kõigest kaheksa kuu vanusele väikelapsele. Kokkupõrge oli sedavõrd ootamatu, et jalakäijal polnud võimalustki reageerida – auto kiirus oli hinnanguliselt 50 kilomeetrit tunnis ja juht ei pidurdanud. Nii naine kui ka laps said väga raskelt viga ning nad viidi haiglasse, kus laps kolm päeva hiljem suri.

Autot juhtinud eakas mees viga ei saanud. Kannatada saanud naise tervislik seisund pärast õnnetust oli raske ning ta vajas haiglaravi. Kuidas aga ravi edeneb, on seni teadmata, sest Tartu ülikooli kliinikumi kommunikatsioonijuhi Helen Kaju sõnutsi ei saa kommenteerida patsientide terviseandmeid. Ka ei kommenteerinud ta seda, kas patsient on lubatud kodusele ravile või viibib endiselt arstide järelevalve all. Tartu Postimehele teadaolevalt viibib naine siiani haiglas, kus talle on tehtud mitmeid operatsioone.

Tartu jaoskonna menetlusjuht Timo Reinthal rääkis viis päeva pärast õnnetust, et autot juhtinud 83-aastasel mehel pole kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi, ent politsei on alustanud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 423 järgi, mis käsitleb liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus või surm.

Prokuratuuri nõunik Kauri Sinkevicius rääkis aga, et enne süüdistuse esitamist on vaja määrata mitu ekspertiisi ja neist saadud tulemuste põhjal otsustatakse, millises kuriteos üldse etteheide teha. «Esiteks uuritakse liiklusõnnetuste puhul, kus asjaolud pole üheselt selged, milline oli sõiduki liikumiskiirus, mis hetkel ja kus keegi oli, kuidas auto käitus ning kuidas pidi reageerima autojuht,» selgitas Sinkevicius.

See kõik selgub liiklustehnilise ekspertiisi tulemusel. Lisaks tuleb määrata kohtuarsti ekspertiis, mis tuvastab surma põhjuse ja vigastuste raskuse. «Need ekspertiisid võtavad üldjuhul aega mitte nädalaid, vaid pigem kuid,» lisas prokuratuuri nõunik. «Heal juhul läheb paar kuud, aga liiklustehniline ekspertiis kestab tavaliselt veel kauem.»

Ekspertiiside ja menetluse vältel on Volvot juhtinud eakal mehel lubatud edasi sõita. Pühapäeval postitas tähelepanelik kodanik Facebooki gruppi Märgatud24 Tartus foto sellest, kuidas seesama Volvo linnatänavail taas liikleb. Ühtlasi märkis postituse autor, et juht sai vaevu punase tulega pidama ning sõitis väga ebakindlalt – kord kolmekümnega ja siis kiirendas linnas 70 kilomeetrini tunnis. Esmaspäevaks politseile konkreetsest masinast tähelepanekuid laekunud ei olnud.

«Juhtimisõigust saab Eestis ära võtta vaid kohus süüdimõistva otsusega. Seaduse järgi kelleltki juhtimisõigust kohtuväliselt ära võtta pole võimalik,» märkis Sinkevicius. «Kui ei ole alust inimese vahistamiseks ehk kui pole alust arvata, et ta jätkaks kuritegude toimepanemist või hakkaks menetlusest kõrvale hoidma, ei saa kellegi vabadust piirata ega teda juhtimisõiguseta jätta.»

Sinkevicius nentis, et ka 2021. aasta augustis, kui noore naise juhitud BMW põrkas kokku mootorrattaga ja õnnetuses hukkus kaks noort inimest, kritiseeriti prokuratuuri tööd ning küsiti, miks ei võeta kahtlusaluselt juhiluba ära. «Ka siis pidin selgitama, et meil pole võimalik seda teha, sest Eesti seadus ei luba kelleltki juhtimisõigust ära võtta, kuna see on lisakaristus, mille saab mõista ainult kohus,» sõnas ta.

Praeguseks on naisele kriminaalasjas esitatud süüdistus ja asi on saadetud kohtusse. Kohus võib selle kuriteo eest süüditunnistamisel karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohtuistungite toimumise aega kohus veel määranud ei ole.