Tootjad teevad poekettidele omakaupa nii vähe kui vaja

Suurpoodide kaubamärgiga toodete osa on Eestis järjest kasvanud. Oma kaubamärk on igal poeketil: Maximal näiteks Optima Linja ja Eesti Tarbijateühistu Keskühistu poodidel Säästu. Selver ning Rimi kasutavad toodetel oma poe nime. Foto: Margus Ansu

Selveri vesi, Rimi borš, Säästu munad – poodide oma kaubamärgi (private label) toodete osa on järjest kasvanud. Tootjad ei pea allhanget poodidele tulusaks äriks, kuid teevad seda soovist tootmismahte ära kasutada.

«Private label'i toodete tegemine on rohkem hädavalik: kui on tootmisvõimsust üle, siis võib teha allhanget, et tööd oleks, aga tulus see just pole,» lausus ASi Salvest juhatuse liige Priit Karp. «Lisaks on poekettide tingimused üsna jäigad – sa kas lepid nendega või loobud, ja kui on tahtmine käivet saada, siis võtad pakkumise vastu.»

Salvesti kogutoodangust moodustab Karbi selgitusel poodide oma kaubamärgi toodang umbes paar protsenti: nad teevad purgisuppi Selverile ning on teinud lastetoite Rimi Loving-sarjale.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on poodide kaubamärgiga toodete osa Eestis järjest kasvanud, kerkides vähem kui ühelt protsendilt 2001. aastal kaheksale protsendile 2010. aastaks.

Kõige suurem – 35 protsenti – on omamärgikaupade osa piimatoodete seas. Seevastu saia, leiva ja liha puhul eelistavad tarbijad kõige enam tootjate tootemarke.

Kitsas käes

Potisepa selgitusel suurenes poekettide kaubamärgiga toodete osa koguturust just majanduslanguse ajal, mil ostjatele muutus tähtsaimaks hind.

Majanduslikult raske aeg on Selveri impordijuhi Margit Kissa sõnul pannud poe oma kaubamärgi tooteid eelistama neidki, kes varem ostsid tootjate kaubamärke.

«Hind on ostjatele väga oluline ja Selveri oma kaubamärgi tooted võivad olla
20–50 protsenti odavamad analoogsetest tootja kaubamärgi toodetest,» rääkis Kissa.

Poeketid müüvad omamärgitooteid Kissa selgitusel peamiselt kahel põhjusel: suurema käibe saamiseks ning ostjatele soodsamate muude võimaluste pakkumiseks. «Saame tellida suuri koguseid ega pea eraldi kulutama reklaamile – selle arvelt tuleb hind soodsam,» lausus ta.

Kui suur on aga poe kasumimarginaal oma kaubamärgiga toodete pealt, jätab Kissa ärisaladuseks.  

Sarnane, mitte sama

Selveril on omamärgitooteid 200–250 ning peale Eesti tootjate valmistavad kauplusele tooteid ka näiteks Tai, Kreeka, Poola, India ja veel mitmete teiste riikide firmad.

Kellelt poekett omamärgitooteid tellib, selgub hanke teel. Pood kirjeldab, mida vajab, ning tootjad teevad oma pakkumise.

Kuna lepingud poekettidega kestavad enamasti aasta, võib A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul tootja mõnikord  ka alt minna hinnapakkumisega.

«Meil oli juhtum, kus tooraine hind muutus poole aasta pealt nii palju, et teenisime ise kahjumit iga private label'i toote valmistamisega,» meenutas Noop.

Mis vahe on aga poe kaubamärgiga tootel (näiteks Rimi mahlal) ning tuntud tootja kaubal (näiteks Aura mahlal)? Nii A. Le Coq kui Salvest ja Felix kinnitavad, et nad ei tee kvaliteedis järeleandmisi allhanget valmistades, kuid ei pane ka päris oma originaaltoodet poe kaubamärgiga pakendisse.

«Retseptid ja toorained on ikkagi mõnevõrra teised,» märkis Tarmo Noop.

Põltsamaa Felixi turundus- ja müügidirektor Marek Viilol tõi näite, et poe kaubamärgiga purgisupid on enamasti selle arvelt odavamad, et neis on vähem liha kui Felixi originaalsuppides.

Lühinägelik võit

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp nentis, et lühiajaliselt tarbija võidab jaekettide omakaubamärgiga tooteid ostes nende soodsama hinna tõttu, kuid pikemas perspektiivis hakkab poodide omakaup pärssima toiduainetööstuste tootearendust, sest poed ei pruugi tahta tuntud toiduainetööstuse toodet võtta letile oma tootega konkureerima.

«Hiilides ja samm-sammult muutub lõpuks sortiment kitsaks ja ühekülgseks,» lausus Potisepp.

Võrreldes näiteks Saksamaaga, kus poodide omamärgitoodete osa on 30 protsenti, ning Inglismaa ja Šveitsiga, kus kaupluste omatooted moodustavad üle 40 protsendi, on Eesti Sirje Potisepa sõnul siiski veel üsna heas seisus oma umbes kaheksaprotsendilise osakaaluga 2010. aasta statistika põhjal.

Ent Eestiski näeb Potisepp omamärgitoodete osatähtsust kasvamas.

«Eestis on jaekaubanduse private label'i märgatavus suurenenud. Samuti on avatumaks läinud noorte suhtumine private label'i toodetesse, mis on suurim ohu märk,» lausus Potisepp.  

«Tähtis on, et tarbijatena teeksime teadlikke valikuid kodumaiste toodete suunas ja kaubandus tunnetaks tasakaalupunkti, kui palju müügile tuua omamärgitooteid, et need ei häiriks ega kitsendaks liigselt klientide soove ja vajadusi,» lisas ta.

Omakaubamärk ehk private label

• Private label'i tooted viitavad jaekettide oma kaubamärgiga toodetele. Näiteks Säästu munad, Selveri piim, Rimi borš jne.

• Need on enamasti soodsamad võrreldes tootjate margitoodetega.